tema käigud saladuseks jäänud. Teda otsisd üle 2000 vabatahtliku, politseinikud ja lennukid. Agatha asukoht sai teatavaks alles 14. detsembril 1926. aastal, ja seda mitte politseijuurdluse tulemsena, vaid tänu kahele terava pilguga pillimehele. Autoavarii tagajärjel oli ta kaotanud mälu ning pidas ennast Teresa Neele'iks, kes oli saabunud Lõuna- Aafrikast ning peatus nüüd Harrogate hotellis. 1928. aasta aprillis väljastas kohus Agathale ja Archiele tingimisi otsuse ning sama aasta 29. oktoobril jõustus nende abielulahutus. 16. novembril abiellus Archie Nancy Neele'iga. 1929. aastal 20. septembril suri Agatha vend Monty ajuverejooksu tagajärjel. Click to edit Master text styles Second level Third level 1928. aastalsõitis Agatha koos komandör
tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris. Teda on tituleeritud ka "Kuriteo kuningannaks" (Queen of Crime). Tema teoste kaks säravamat detektiivi on Hercule Poirot ja miss Marple. Ta sündis ameeriklasest isa ja inglasest ema perekonda. Aastal 1914 naitus ta sõjaväelase Archibald Christiega. Abielu lõppes 1928. aastal ja Agatha abiellus inglise arheoloogi Max Mallowaniga. Aastal 1956 anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel commander, 1971. aastal sama ordu poolt tiitel dame commander Kriminaalromaane · "ABC mõrvad" · "Bertrami hotellis" · "Egiptuse hauakambri saladus" · "Elevandid mäletavad" · "Halloweenipidu" · "Kümme neegrit"
Agatha Christie Biograafia Agatha Mary Clarissa Christie, neiupõlvenimi Miller, kes sündis 15. septembril 1890. Torquay - s Inglismaal ning suri 12. jaanuaril 1976. Wallingfordis Inglismaal. Ta oli kirjanik, kes sai tuntuks oma kriminaalromaanidega. Tema isa oli ameeriklane ja ema inglanna. 1914. a. ta abiellus Archibald Christiega. Nad lahutasid 1928. a. ning Agatha abiellus inglasest arheoloogiga Max Mallowaniga. 1956. aastal anti Agathale Briti Impeeriumi Ordult tiitel '' Commander '', 1971. aastal anti talle sama ordu poolt tiitel '' Dame Commander ''. Looming Kirjutamist alustas ta 1918. aastal., mil kirjutas teose "Saladuslik juhtum Stylesis". 1920. aastal avaldas raamatu kirjastus ''Bodley Head''. Varjunime all Mary Westmacott kirjutas ta ka kuus armastusromaani, kuid need ei pälvinud erilist tähelepanu. Teda peetakse üheks tähtsamaks ja innovaatilisemaks kirjanikuks kriminaalromaani zanris
Lapsepõlves ei tahtnud Agatha kirjanikuks saada. Ta huvitus muusikast ja näitekunstist. Ema soovitusel mängis ta klaverit ning mandoliini, kuid tüdruk ise tahtis laulda muusikalides või ooperites. Kahjuks ei olnud tema hääl piisavalt tugev ning sellest ei tulnud midagi välja. Lugusid kirjutas Agatha igavusest või haige olles. Päris noorena lõi ta teoseid, mis ei pälvinud erilist huvi. Näiteks ,, Ilu maja". Need ei olnud detektiivjutud, kuid pärast seda, kui õde Madge ütles Agathale, et ta ei suudaks kunagi neid kirjutada, kuna see olevat liiga raske, otsustas tüdruk vastupidist tõestada. Eraelu Esimese maailmasõja ajal töötas Agatha Torquay haigla ambulatooriumis medõena. Ta ise arvas, et see oli kõige tänuväärsem töö, mida üks inimene teha võib. Hiljem õppis ta proviisoriks ning töötas kaua aega apteegis. Arvatavasti ongi see põhjuseks, miks oma raamatutes on ta väga palju kirjutanud surmadest mürkide tõttu
annaabi.ee 
