reguleeritud seaduses, võin ka täiendada põhikirjaga või ühingukepinguga, otsustatakse eksistentsi ja tegevusega seotud olulisemaid küsimusi 2) juhtorganid (juhatus, nõukogu)- JI seadusik esindaja, nõukogu olemasolul teostab see ka kontrolli juhatuse tegevuse üle, selle puudumisel aga täidab seda üldkoosolek 3) muud organid (tegevdirektor, osakond, volikogu, revisjonikomisjon). JI pädevust ei võiu üle anda muule isikule või organile, millega agatakse õiguskindlus. Seaduses sätestatud juhtudel võib organ vastu võtta otsuseid teise organi pädevusse kuuluvates küsimustes (tegemist seadusjärgse pädevuse teostamisega). Organi liikmete üldised kohustused: info andmise kohustus, liikmete võrdselt kohtlemise kohustus, hääleõiguse piiramise keelu kohustus, mitte käituda vastuolus heade kommetega. JI juhorganisse võib kuuluda vaid teovõimeline füüsiline isik, kui seaduses pole sätestatud teisit, erandina võib TÜ
Lisaks ei tohi tarbijale müügi puhul ostjat kohustada ettemaksuks enam kui poole ulatuses ostuhinnast ja sidevahendi vahendusel sõlmitud lepingu korral on tarbijal õigus 14 päeva jooksul lepingust taganeda. Lepinguõiguse põhialused Vt TLÜ teadmussiirde keskuse trükis Lepingute sõlmimise, täitmise ja lõpetamise põhialused - 24 http://www.tlu.ee/?LangID=1&CatID=2914 (paberkandjal agatakse loengus). LITSENSTILEPING Intellektuaalse omandi kasutamine on kokkuleppe küsimus (v.a vaba kasutamise erandid), st kasutaja peab saama õiguste valdajalt selleks kirjaliku loa ehk litsentsi. Eesti õigusaktides on nimetatud kolme liiki litsentse: lihtlitsents, ainulitsents ja all-litsents. Vastavalt lepinguvabadusele võib litsentse nimetada ka teistmoodi, nt arenduslitsents, lõppkasutuslitsents, vabavara litsents jms, kuid vaidluse korral võetakse aluseks ikkagi