pEGFP-C vektori lõikamisel lõikame sealt kuskil 20 bp välja ja kasutame ülejäänut pikka vektorit. Millised katsed tuleb teostada, et saaksime kätte 1µg sellist GFP ja sinu kloneeritud valku kodeerivat ekspressioonivektorit? 1. Lõikame restriktaasidega nii doonor kui akseptor DNA’d. Selleks on vaja BamHI ja SalI restriktaasi ja BamHI puhvrit. Inkubeerime 4h – üleöö 37 kraadi juures 2. Valame agaroosgeeli ja isoleerime DNA fragmendid agaroosis. Kanname hambasse enda restriktsioonisegu + 6x DNA värvi. Soovime doonorvektorilt saada inserti ja akseptorvektorilt lühikest juppi eemaldada. Selleks lõikame huvipakkuvad fragmendid DNA’st välja ja puhastame DNA agaroosgeelist. Kaalume enda väljalõigatud osa ja lisame sellele ADB puhvrit. Inkubeerime 55 kraadi juures kuni kogu geel on sulanud ja lahus on homogeenne. Seejärel pipeteerime kõik segu ränikolonni, DNA jääb räni külge
lähemal alguskohale (hambale). Lisaks molekulide erinevale suurusele mõjutab nende liikumist ka konformatsioon – tsirkulaarsed molekulid liiguvad kas aeglasemalt või kiiremini kui sama pikad lineaarsed molekulid. Tiheduselt sarnane vedelikele kuid füüsikalised omadused sarnanevad tahketele ainetele. Geel ujub vedeliku sees. Vannis on 2 elektroodi (+ ja -) Geeli otsas on kamm mis teeb geeli (agaroosi) sisse augud. Osakesed hakkvad agaroosis erinevatel kiirustel liikuma. Milleks tuleb valkude geel-elektroforeesil kasutada naatrium-dodetsüülsulfaati (SDS)? Sest agroosgeelis saab valke eraldada vaid laengu järgi, sest geeli poorid on valkude suuruse järgi eristamiseks liiga suured. Mass-spektromeetria. Valgu segude analüüsiks, toimub vaakumis, võimeline separeerima suuri molekule. 1. proov sisestatakse massispektromeetria aparatuuri ja aurustatakse; 2
annaabi.ee 
