Pakkumise hinnaelastsus mõõdab, kuidas reageerivad hinnamuutustele pakkujad. Pakkumise hinnaelastsuskoefitsent = pakutava koguse suhteline muutus : hüvise hinna suhteline muutus. Pakkumise hinnaelastsuse liigid: ED <1 mitteelastne ED > 1 elastne ED =1 ühikuelastne hinna protsentuaalne muutus toob kaasa täpselt sama suure pakutava koguse protsentuaalse muutuse. ED = täielikult elastne tootja ei paku ühtki tooteühikut, kui hind on madalam pe-st, hinna pe korral pakub agamis tahes kogust. ED =0 täielikult mitteelastne pakutav kogus vastuseks hinna muutumisele ei muutu. Pakkumise hinnaelastsuse mõjurid: 1) Ajaperiood reageerimiseks mida pikem on aeg, seda paremad on tootjate võimalused uue hinnaga kohanemiseks. 2) Toote keerukus 3) Kulustruktuur(tööjõu-, kulu- või materjalimahukus) 4) Erasektor või avalik sektor(erasektor on võimeline reageerima tundlikumalt)
D efineeri me relats iooni R nii, et ta kehtib kahe täis arvu a j a b vahel paraj as ti s iis kui nende arvude (mõle ma te) jääk jagamis el arvuga n on s ama. S elline relats ioon on ekvivalen ts . H ulgateooria tões tataks e, et hulgal A mä äratud ekvivalents j agab hulga A klas s ideks mis omavahe l ei lõiku j a katavad kogu hulga A. S amas s e klass i kuuluvad elemendid on omavahe l ekvivalents ed. Eelmis es näite puhul kuuluvad s amas s e ekvivalen ts iklas s i arvud, mill e j agamis el arvuga n annavad s amas ugus e j äägi. D ef: relats ioon i, m is on ref lek s iivn e, an tis üm m eetrilin e ja tran s itiivn e n im etatak s e m itteran gek s järjes tu s ek s . (p artial ord er relation , p os et A) Tuntui mad näited mi tterang ed võrratus ed erinevatel arvuhulkadel K ontrollime refleks iivs us : iga a korral kehtib a< = a antis ü mmet ria : a< = b ja b< = a järeldub tõepooles t a= b trans itiivs us a< = b ja b< = c j äreldub a< = c
D efineeri me relats iooni R nii, et ta kehtib kahe täis arvu a j a b vahel paraj as ti s iis kui nende arvude (mõle ma te) jääk jagamis el arvuga n on s ama. S elline relats ioon on ekvivalen ts . H ulgateooria tões tataks e, et hulgal A mä äratud ekvivalents j agab hulga A klas s ideks mis omavahe l ei lõiku j a katavad kogu hulga A. S amas s e klass i kuuluvad elemendid on omavahe l ekvivalents ed. Eelmis es näite puhul kuuluvad s amas s e ekvivalen ts iklas s i arvud, mill e j agamis el arvuga n annavad s amas ugus e j äägi. D ef: relats ioon i, m is on ref lek s iivn e, an tis üm m eetrilin e ja tran s itiivn e n im etatak s e m itteran gek s järjes tu s ek s . (p artial ord er relation , p os et A) Tuntui mad näited mi tterang ed võrratus ed erinevatel arvuhulkadel K ontrollime refleks iivs us : iga a korral kehtib a< = a antis ü mmet ria : a< = b ja b< = a järeldub tõepooles t a= b trans itiivs us a< = b ja b< = c j äreldub a< = c
annaabi.ee 
