Hektor ei susu seda. Trooja ründab edasi, nad jõuavad vallile. Hektor murrab kiviga maha värava uksed. Kreeka taganeb. XIII laul Zeus ei aita enam Trjoojalasi. Ta arvab, et Hektor saab ise hakkama ja lahkub. Poseidon lläheb kreeklastele appi. Ta õhutab teisi võitlema. Troojalased taganevad. Hektor õhutab enada omasid taas võitlema. Troojalsed üritavad päästa laevasi. XIV laul Troojalased lähenevad laevadele. Machaoni (arst) valvanud Nestor naaseb lahingusse. Agamemmnon tahab laevaga põgeneda. Odysseus ei ole nõus. Juhid: Diomedes, Agamemnon ja Odysseus naasevad lahingusse teisi ergutama. Hera sekkub: ta palub Unel Zeus magama panna, vastutasuks annab ühe noore graatsia Pasitheia. Poseidon saab nüüd vabalt ...aidata. nad moodustavadraudse seina. Aias viskab Hektorit kiviga, too kukub aimetuna maha. Hektorile antakse jõe kaldal esmaabi. Trooja taganeb valli tagant välja. XV laul Zeus ärkab. Ta saab Hera peale vihaseks
naise kes oli Agamommnoni venna abikaasa Helena. Kui Paris oli Helena röövinud ajasid kreeklased kokku suure sõjaväe ja purjetasid troojasse Helenat tagasi tooma. Sõja lõpupäevadest jutustab kreeklaste eepos Illias. Teos räägib Achilleuse ja Agamemmnoni vahelisest tülist. Achilleus oli tema peale nii vihane et keeldus sõdimast. Ühel päeval juhtis kuningas Priamose poeg ja trooja kangelane Hektor hullulget väljatungi kreeklaste ridadesse. Nii Agamemmnon kui ka Odysseus said lahingus haavata. Kui kreeklased olid paanikas laiali puistatud sööstis hektor kreeklaste laevastiku poole. Kui tal oleks õnnestunud laevad põlema panna oleks sõda lõppend ja kreeklased oleks tagasi põõrdunud. Kuid sellegipoolest keeldus Achilleus võitlemast. Leegid neelasid juba esimest laeva kui Patroklos kelllel oli seljas Achilleuse turvis viskas oma oda troojalaste sekka. Ta oleks kohe tapetud kui ta ei oleks olnud nii Achilleuse moodi
· Kreekas tekkisid kindlustatud lossid, kuulsaim neist Mükeene( klükoobilised müürid). · Kreekas ei tekkinud ühtset püsivat riiki, losside eesotsas seisid kaks valitsejat kuningas ja sõjaväepealik. Neile allusid sõjalised kaaskondlased, kes moodustasid eliitkaarikuväe. · Pärast Kreeta-Mükeene tsivilisatsiooni langemist levisid jutud selle aegsetest kangelastest( Herakles, Argo, Helena, Agamemmnon, Achilleus, Ilias, Odysseus). Tume ajajärk( 1100-800 ekr) · Lossid hüljati, kiri unustati, elanikkonna arv vähenes, Kreeka langes peaaegu tsivilisatsiooni eelsele tasemele. · Osa kreeklaseid rändas Väike-Aasia läänerannikule, mis muutus püsivaks kreeklaste elukohaks. · Relvi ja tööriistu hakati valmistama rauast. Arhailine( 800- 500 ekr) ja Klassikaline( 500- 338 ekr) Kreeka · 8 sajandil ekr hakkasid Kreekas ilmnema tsivilisatsiooni põhilised tunnused,
annaabi.ee 
