Sigimine munemise teel N narmaskilpkonn ehk matamata, sookilpkonn, eba-kartettkilpkonn , kolmküüniskilpkonn S. KÄRSSPEALISED Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik – hateeria (tuataara). S. SOOMUSELISED Alamselts SISALIKULISED - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba. Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased – väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N. apteegiskink Sgk Sisallased - Kehalaadilt sihvakad. N.arusisalik, kivisisalik. Sgk Vaskuslased - rohkesti mandunud jäsemetega (ja jäsemeteta) madujaid liike. N. vaskuss, stepivaskuss. Sgk Varaanlased – sihvaka keha, pika saba ja hästi arenenud jäsemetega
käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel. N. narmaskilpkonn, sookilpkonn, kolmküüniskilpkonn. 16.3.8.2. Selts Kärsspealised Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik hateeria (tuataara). 16.3.8.3. Selts Soomuselised Alamselts Sisalikulised - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba. Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N. apteegiskink Sgk Sisallased - Kehalaadilt sihvakad. N.arusisalik, kivisisalik. Sgk Vaskuslased - rohkesti mandunud jäsemetega (ja jäsemeteta) madujaid liike. N. vaskuss, stepivaskuss. Sgk Varaanlased sihvaka keha, pika saba ja hästi arenenud jäsemetega