NORMALISEERIMISEKS (IRA LOOVUTANUD RELVAD) SUHTELISELT RAHULIK PRAEGU TŠIILI • 70NDATEL VÕITSID VALIMISTEL VASAKPOOLSED • PRESIDENDIKS SAI SALVADOR ALLENDE • TEGI REFORME(RIIGISTAS) • 1973 RIIGIPÖÖRE, ALLENDE TAPETI, VÕIMULE PINOCHET(HUNTA) • 1990 DIKTAATOR PINOCHET LOOBUS VÕIMUST • TAHETI KOHTU ALLA ANDA. KZ • PIINAMINE, INIMESTE KADUMINE • HISPAANIA NÕUDMISEL ARRETEERITI • TŠIILI ARENEB PRAEGU KIIRESTI LAV • VÕIMUL OLID VALGED- AFRIKANDERID(BUURID) RIIGIKEEL AFRIKAANS. ENAMUS ON VÄRVILISED. APARTHEID-“LAHUSARENG“. BANTUSTANID. (TRANSKEI,CISKEI, BOPHUTATS, WANA). MAAILM MÕISTIS HUKKA • VABADUSVÕITLEJAD: PIISKOP TUTU, NELSON MANDELA (1/2 ELU VANGIS) • 1989 PRESIDENDIKS FREDERIK DE KLERK. KAOTAS APARTHEIDI. LASI MANDELA VÄLJA. • PRAEGUSEKS VÕIM MUSTADE KÄES • 9 RIIGIKEELT. MAAVARADE POOLEST RIKKAIM. AAFRIKA RIKKAIM RIIK. KRÜGERRAND • MUSTAD POLE ERITI TOIME TULNUD RIIGI JUHTIMISEGA.
USA- s on sõjakas must rassism seostunud islami lahuga mustad muhameedlased. Selle õpetuse järgijad rõhutavad, et esimesena lõi Jumal mustad, kelle hulka kuulub nende arvates ka kollane rass. Nüüdisajani võib teravaid rassivastuolusid näha Lõuna- Aafrika Vabariigis, kus mustade ja valgete suhteid on pingestanud pikaajaline rassieralduspoliitika, mille lõpetamise järel valge vähemus - enamikus hollandlaste järeltulijad afrikanderid ehk buurid - tunneb oma püsimajäämist tõsiselt ohustatuna. Rassidevahelisi hõõrumisi esineb aga palju laiemal alal. Nii näiteks olid Hiinas Nankingi linnas ulatuslikud rassirahutused 1987 - 1988. aastal. Alguse sai asi sellest, et ühel peol üritas mustanahaline välisüliõpilane tantsida hiinlannaga. Viimasel ajal on süüdistatud sageli idaeurooplasi, sealhulgas ka eestlasi, rassismis. Peamiselt on tegemist siiski viimaste harjumatusega suhelda teiste põhirasside
sest tööstuses esimene koht oli loovutatud Saksamaale, sest tööstuslik pööre oli toimunud kõige varem ja masinad olid selle tõttu vananenud, aga töötavad. See oli ,,vana tehniline baas", tehnika oli vana. Saksamaal oli ,,uus tehniline baas", sest masinad olid uued. Inglismaa vedas kapitali välja, aga raha paigutati kolooniatesse tööstuse arendamiseks. Kolooniad, kuhu raha läks, olid Austraalia, India, Kanada. Oli kaks olulist probleemi. Esimene oli Buuri sõda. Buurid ehk afrikanderid olid Lõuna-Aafrika valged elanikud. Nad olid suures osas pärit Hollandist, aga oli ka mõned sakslased, prantslased ja teised rahvused. Buurid asusid Lõuna-Aafrika lõunaossa juba 17. sajandil, kui lõunatipp ehk Kapimaa hõivati Hollandi Ida-India kompanii poolt. Prantslastest läksid sinna hugenotid. 19. sajandi alguses tõrjuti buurid Kapimaalt välja, sest kohale saabusid inglased. Buurid pidid minema
annaabi.ee 
