Ajapikku hakati põliselanikke koloniaalpiirkonnast kaugemale tõrjuma. 1688.-89. a liitusid hollandlastest asunikega hugenottidest põgenikud, keda on ligikaudu 200 ning kes olid Prantsusmaalt pärast Nantes’i edikti tühistamist põgnenud. Neile võlgneb Lõuna-Aafrika vein enda hea maitse ja kvaliteedi. Sinna saabus 17. saj lõpus ka Reinimaa protestante ning peamiselt mittebriti asunike baasil kujunes välja väga tugevate Euroopa juurtega, aga Aafrika kultuuripildiga afrikaanerite kultuur. Inglased afrikaanerite mõistega kuidagi ei seostu. Koloonia areng 1795. aastaks oli valget elanikkonda just ligi 20 000, millest umbes 1/4 elas Kaplinnas või selle lähistel. Elanikkonna kasv pole seotud sisseränni,vaid väga suure sündimusega. Algselt oli kolooniates väga vähe Euroopa naisi, aga varasest ajast olid lubatud abielud kohalike khoikhoi naistega. See kestis kuni 1865. aastani, mis keelas abielud päriselanikega. 17
000 inimese juures tegu vaid 20 algse perekonnanimega! Ja ka geenide tasemel: toodi kaasa suhteliselt haruldane dominantne autosoomne geneetiline defekt porphyria variegata (barbituraatide mittetalumine), mis kuni barbituraatide kasutuselevõtuni meditsiinis ei omanud erilist tähendust - ja seega ei eksisteerinud mehhanismi selle elimineerumiseks populatsioonis. Alleel oli (arvatavasti) selektiivselt neutraalne. Nüüd on afrikaanerite hulgas ca 30 000 selle geeni kandjat - väga palju sagedamini, kui Hollandis. Ja on ka täpselt teada, et saabus see dominantne defektne alleel kahe inimese kaudu, 1685 ka 1688 aastal. Seega - kolm sajandit ehk ca 12 põlvkonda on olnud piisav, et levitada see haruldane alleel 30 000 inimesele. Ja samalaadseid näiteid võib tuua hulgem. Teadaolevalt on näiteks kõik Austraalia Huntingtoni tõve kandjad (N = 432) ühe daami ja tema 13 lapse järeltulijad. Soome on eriti kuulus oma
annaabi.ee 
