üleval5) ja odasid. Teises videos aga selgitab võrdselt nii roomlaste kui ka kartaagolaste sõjakäike, kas need õnnestusid ja kui ei, siis mis nendes ebaõnnestus. Nii esimene kui ka teine video rõhutavad kuidas Ticinuse lahingus (Teine Puunia sõda) Hannibal suurejooneliselt Scipio armee vallutas. Publius Scipio sai äärmiselt raskelt vigastada ning see päädis sellega, et tema poeg Scipio Africanus võttis üle väejuhi olemise. Scipio Africanust kehastatakse kui külmaverelise liidrina, äärmiselt kättemaksuhimuline nagu Hannibalgi. Esimeses videos on näha, kuidas Scipio põhistrateegia, et Hannibalist jagu saada on see, et ta peab hakkama võitlema täpselt nagu Hannibal ja kasutama samasuguseid taktikaid. Oluline samasus mõlemas videos oli see, et mõlemas videos oli sõdurite arv, elevantide arv ja aastaarvud samad. Kokkuvõttes leidub mõlemas filmis mitmeid ühisjooni nii Rooma armee kui ka Kartaago armee vahel
Nüüdisinimene Homo sapiens sapiens asustas praktiliselt kogu Vana Maailma ajavahemikus 50-40 000 aastat tagasi. U 2,5 miljonit aastat tagasi alanud varapaleoliitikum lõppes u 150 000 aastat tagasi. Just sel perioodil ilmusid esimesed Homo perekonda kuuluvad olendid ahvinimesed. Loengu piiratud mahu tõttu ma siin hominiide ehk inimlasi ehk siis inimesesarnaseid ahviliike, ei käsitle, mainin vaid, et inimkonna vahetuks eellaseks peetakse Australopithecus africanust, kes elas u 3 miljonit800 000 aastat tagasi. U 2 miljonit aastat tagasi elas Ida-Aafrikas Homo habilis osav inimene, vanim liige Homo perekonnas. Tema avastamisega on seotud Leakeyde perekond. Nimelt 20. sajandi algul inimese eellaste luuleidude hulk kasvas ning neid saadi mitmelt poolt. 1931. aastal alustasid Ida- Aafrikas Tansaanias Olduvai mäekurul tööd Louis Leakey ja tema naine Mary Leakey. Nende välitööde tulemusel kandus inimeste eellaste