Soovitused gümnaasiumiõpilastele Essee on lühem vaba kompositsiooniga isikupärases viimistletud stiilis kirjutis kirjanduslikul, filosoofilisel vm teemal. Essee on avatud ja paindlik vorm, mis sobib paremini isiklike muljete ja arvamuste kui rangelt teaduslike teemade esitamiseks. Esseistlikku stiili iseloomustavad rõhutatud subjektiivsus, süstemaatilise ammendava käsitluse vältimine, kujundlik väljenduslaad, vaimukus ja aforistlikkus. · Mõtteline ja väljenduslik ühtsus. · Peab olema probleemtelg, mille ümber koonduvad kõik uitmõtted ja sõnamängud. · Autori isikupära: ei tohi matkida teisi, kõik mõtted peavad olema läbi tunnetatud. · Essee jõuab arginähtustest oluliste üldistusteni, mõttesügavust ei saa asendada följetonismiga. · Esseed ei kanna autori edevus, iseenese imetlemine nii mõtte kui ka sõna kaudu. Ta võib
enesest ehk selleks, et jutustust kirjutada, peab ta ka tegelikus elus prassima, võlgadesse jääma, soolaputkasse sattuma ja üldse kiiret ja ohtlikku elu elama. Siis on aines käes ja jääb üle ainult arvuti taga sõnamaaki rikastada." Toomas Liiv "Kahtlemata on Kaur Kender üks meie vähestest mõtlejatest. See on hinnatav, sest enamik eesti kultuuri-inimestest ei mõtle. Nemad niiöelda kirjutavad. Kenderi trump on mõtte ja mõtlemise aforistlikkus. See lööb ja see müüb." Berit Selberg "Kender kirjutab inimesele, mitte üliinimesele (sealhulgas kirjandusteadlastele). Seejuures ei kirjuta ta kindlasti lihtlabasele inimesele, esmajoones, ma mõtlen, kirjutab ta iseendale, naudinguga, see on üks põhjustest, miks ta on teistelegi nauditav." Olev Remsu "Võimsus on just see dimensioon, mis Kenderile omane tema vaimustus on suur, tema viha on suur, tema tunded on suured, ent mitte õõnsad ja ülepaisutatud. Kender on mingi
iganes selle all ka ei mõelda. Erilist põhjust vastu vaielda pole, kui võrrelda Alveri loomingut mõne teise meie tuntud naisluuletaja omaga. Alver ise polnud kuidagi nõus luule jagamisega naiste ja meeste vahel - nagu ta oli vastu mõnele muulegi liigitusele ega armastanud ,,poetessi" tiitlit. Alveri luuletusi on tsiteeritud ja motoks pandud ka paljudes kirjandusteostes. Tema luule üks tähelepandavaid külgi on lakooniline üldistuslikkus, aforistlikkus, olgu siis peaaegu otseütlemisena või leidliku võrdpildina. 1930. aastate poeemid 1931. aasta lõpus ilmus ,,Noor-Eesti" kirjastusel poeem ,,Lugu valgest varesest". See on Betti Alveri kõige mahukam värssteos, peaaegu värssromaan. Ilmset mõju avaldanud Puskini ,,Jevgeni Oneginile" viitavad nii peategelane kui sündmustik; sarnased on kahe teose ehituslaadid oma jutustajapoolsete kõrvalepõigetega, samuti värsirütm. Poeemi peategelane on Barbaara Lohe
annaabi.ee 
