nihutab, kusjuures karvakesed kõverduvad/kallutuvad. Karvakeste kõverdumine on nendele retseptoritele adekvaatseks ärritajaks. Kui karvakesekimp kõverdub kinotsiili suunas, siis retseptori juurde kuuluv aferentne närvikiud aktiveerub, s.t impulsatsioonisagedus suureneb. Kui karvakesekimp painutub vastassuunas, siis impulsatsioonisagedus väheneb. Karvakeste kallutamine sellele teljele ristisuunas on toimetu. Informatsiooni edastamine retseptorrakult aferentsele närvilõpmele 8 toimub retseptoripotentsiaali kaudu mingi transmitteri kaasabil, mida siiani veel ei teata. Tasakaalumeele tsentraalsed teed. Esimene neuron on vestibulaarganglionis, sellest suundub neuroni perifeerne jätke tähnielundi või poolringkanali ampulli sensorirakku. Tsentraalne jätke moodustab peaajunärvi teine osa esikunärvi , mis suundub piklikajus asuvatesse
Järgneb pindstruktuuri lause moodustamine ning lõpuks kõneliigutuste programmeerimine. Nagu varem märgitud, võib kõneleja osa operatsioone sooritada mitmel tasandil üheaegselt. Samal ajal jagunevad iga tasandi operatsioonid kahte rühma: planeerimine-kombineerimine ja üksuste valik. Planeerimisoperatsioone juhivad kõnekeskused otsmikusagaras, valikuid aga keskused teises ajuplokis. Ütluse intents kui psühholoogiline mõiste vastab funktsionaalsüsteemi aferentsele sünteesile. Intents on ainult soov (kavatsus) ja lõplikult kujunemata mõte, mis võib jääda ka realiseerimata. Soov on seotud võimaliku kõneakti sisuga, mitte realiseerimisega ega keele valdamise astmega. Ütlus, mis hiljem realiseeritakse, sõltub juba selle programmeerimisest. Näiteks alaalikul on soov suhelda, kuid ütluse programmeerimine ja realiseerimine sageli ei õnnestu. Motiivist ja situatsiooni mõtestamisest tuleneb mõte-geštalt, mis hiljem hargneb ütluseks.
annaabi.ee 
