Füsoloogias õigem nim meelesüsteemid e sensoornesüsteem. Sensorid muudavad väljast tulevad ärritused närviimpulssideks. Selliseks muundumiseks võimelisi rakke nim 9 retseptoriteks(vastuvõtjateks). (retseptor=sensor, närvirakk=neuron (akson, keha, dendriidid), sünaps ja ganglionid närvirakkude kogumid väljaspool KNS, närv- puuduvad rakkude kehad, sensoorne=aferentnejuhtetee algab kusagilt ja lõppeb peaajus, motoorne=eferentne käsud mis tulevad peaajust, aistingud- esmased informat mis tulevad väliskeskonnast taju protsess mis kujuneb esemete ja meeleelundite terviku peegelduses. Nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja tasakaaluanalüsaatorite ehitus ja toimimine. Igale nimetatud meeleelundile spetsiifilised ärritajad ja neid vastu võtvad retseptorid. (2.6.2)
meeltele ühistest füsioloogilistest protsessidest. Meeled - Meeleelundid nägemis-, -Silm kuulmis-, - Kõrv haistmis-, -Nina maitsmis- -Keel kompimismeel.-Nahk Meelesüsteemide talitlus on aluseks aistingute ja taju tekkele. Meelesüsteemi osad funktsionaalsusest lähtuvalt: Sensor ehk retseptor aferentnejuhtetee kesknärvisüsteemistruktuurid ja nendega seonduvad ajukoore osad. Meeltele ühine: 1. Kõikidele meeltele on ühine see, et nad registreerivad infot (helisid, valgust, lõhnamolekule jm), mis tuleb moondada ,,neuronite keelde", seda protsessi, kus (välis)keskkonnasttulev füüsikaline või keemiline signaal moondubnärvisignaaliks nimetatakse transduktsiooniks. 2
annaabi.ee 
