Kokkuvõtvalt võib öelda, et inimene mäletab osasid sündmusi, omab teatud mälestusi, kuid ei suuda meenutada muid teadmisi, fakte või mälestusi. (3, lk 131). 3.4.8 Afektiivne amneesia Afektiivse mälulünk on tingitud sellest, et tugeva afekti seisundis on tähelepanuvõime kitsenenud ja teatud juhtudel koguni teadvus ahenenud. Seetõttu inimene tajub ja töötab läbi ainult neid asjaolusid, mis on seotud afektogeense situatsiooniga. Kõik muu jääb väljapoole ahenenud tähelepanu ega talletata mälus. (3, lk 131). 3.4.9 Hüsteeriline amneesia Harva esinev mäluhäire, mille puhul on haige suuteline reprodutseerima ainult osa tähelepanekuist, kuna ebameeldivate emotsioonidega seotud asjaolud on kaetud mälulüngaga. Seda on ka nimetaud kaitseamneesiaks, mille tõttu mälust on kustunud kogu negatiivne ja isikut kahjustad võiv info. (3, lk 131). 3.4.10 Fiksatsiooni amneesia
tavaliselt reaktsioonina kannatanu tegevusele. Esimese faasi tunnusteks on subjektil tekkinud konfliktsest situatsioonist väljapääsmatuse tunne. Selles põrkuvad teravalt subjekti huvid ja ootused ning situatsioooni poolt esitatavad nõuded. Tekib terav pingeseisund, inimene peab sellest kuidagi väljuma, mingil moel käituma, kuid olukord näib väljapääsmatu. Olukord on tavaliselt ootamatu, mis suurendab afektogeensust. Kui subjekt teab varem afektogeense situatsiooni tekkimise võimalusi, on selleks ette valmistunud ja võimalikud käitumisviisid läbi mõelnud, siis afekti tekkimise tõenäosus väheneb. Teine faas (plahvatusfaas)- toimub afektiivne purse, plahvatus, mida iseloomustavad kaks tunnust. Esiteks teadvuse ahenemine (taju fragmentsus, mingite oluliste üleelamiste domineerimine) ja teiseks tegevuse regulatsiooni häirumine (kontrollivõime alanemine, ühelt
annaabi.ee 
