kätte saada. Kui ka see ebaõnnestub katsetab sedasama üritust veel kord jne. Sellise protsessi tulemuseks on püüdluse ülekasvamine afektiks (pathos). Kui hing satub afekti seisundisse, kaotab ta võime ratsionaalselt kontrollida oma otsustusi ja tegusid. Selline situatsioon on stoikute hinnangul eetilises mõttes kõige halvem, mis inimesega võib juhtuda. Afekti seisundis võib inimene õnnetusse tormata ning seetõttu seab afekteeritus tema lootused elus hästi toime tulla kõige suuremasse ohtu. Zenon võrdleb afekteerunud hinge linnuga, kes on sattunud kinnisesse ruumi ja peksleb vastu selle seinu. Asi ei oleks palju parem ka siis, kui inimene küll saavutab selle, mida ta on enda jaoks hüvena määratlenud, kuid tegemist on sellise hüvega, mida võib kaotada (nagu rikkus seda ongi), st hüvega, mis pole täielikult inimese kontrolli all. Sellisel juhul on tal kogu aeg hirm, et tema hüve võiks kaotsi minna.
kivinenuna, kuid mida siiski näib söövat mingi sisemine tuli. El Greco oli suur kunstnik , kes järgnevatel sajanditel ebaõiglaselt unustusse vajus. Siiski elu Toledo aadli ja munkade seal avaldas tema kunstile mõju: ta müstiline ekstaas muutus kohati õõnsaks paatoseks ja poosiks. Tema arvukate altarimaalide pühakute ainiti taeva poole pööratud, pisaratest niisked pilgud jätavad mulje väljakannatamatust silmakirjatsemisest ja imalast magususest. Tema vormide liialdatus ja kujude afekteeritus(ebaloomulikkus) on jooned, milleni moodne ekspressionism alles hiljem jõudis. El Greco loomingu taasavastasidki ekspressionistid. 6 Sellest kõigest hoolimata ilmutavad El Greco teosed ületamatut kunstilist jõudu. Tema maalide kõrval tunduvad nii mõnedki teiste vanade meistrite tööd kahvatud, jõuetud ja külmad. Näiteks Fricki kunstikogus New Yorgis kütkestab El Greco ,,Püha