sept 30. okt Tähe koordinaatide määramine: Kääne on taevakeha nurk kaugus taeva ekvaatorist. Tähistatakse tähega (delta) Otsetõus (alfa) on taevakeha nurk kaugus kevadpunkti ja maailmatelge läbivast tasandist. Loetakse vastu päeva ja ühele tunnile vastab 15°. Kepleri seadused I seadus Iga planeet liigub ümber Päikese mööda ellipsit, mille ühes fookuses on Päike. Planeedi orbiidi kaugeimat punkti Päikesest nimetatakse afeeliks, lähimat aga periheeliks. II seadus Planeedi raadiusvektori poolt võrdsetes ajavahemikes kaetud pindalad on võrdsed. III seadus Planeetide tiirlemisperioodide ruudud suhtuvad nagu orbiitide suurte pooltelgide kuubid. 1 AU (Astronoomiline ühik) = 150 mlj km - Päikese näiva liikumise aastast teed nimetatakse ekliptikaks. Kevadpunkt on 21. Märtsil ja sügispunkt 23. Septembril (võrdpäevsus). 22. Juuni on kõige pikem päev ja 22. Detsember kõige lühem.
vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele). Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioonmõjutab neid rohkem. Elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikese ekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga)
Kõik planeedid ja enamik teisi objekte tiirlevad samas suunas ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje. See on vastupäeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele. Kepleri seaduse kohaselt tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Need objektid, mis asuvad Päikesele läheal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab neid rohkem. Keha lähimat asukohta asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Kehade kaugus muutub Päikesest aasta vältel. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevada. On ka mõned üksikud erandid. Enamikel planeetidel on oma alamsüsteem. Ümber planeetide tiirlevad kuud ja rõngad. Peaaegu kõik planeetide kuud tiirlevad sünkroonis oma planeediga, ehk nad pöörlevad alati samapidi nagu oma planeet. Nt Kuu, mis on Maa looduslik kaaslane. Kuu on Maa poole
ümber Päikese nagu Päike pöörleb ümber oma telje (vastu päeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele). Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab neid rohkem. Elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikeseekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist
pöörleb ümber oma telje (vastupäeva, kui vaadata ülevalt alla Päikese põhjapoolusele). Vastavalt Kepleri seadustele tiirleb iga keha mööda ellipsi, mille ühes fookuses on Päike. Kehad, mis asuvad Päikesele ligemal, liiguvad kiiremini, sest Päikese gravitatsioon mõjutab 31 neid rohkem. Elliptilisel orbiidil muutub kehade kaugus Päikesest aasta vältel. Keha lähimat asukohta Päikesest nimetatakse periheeliks ning kaugeimat afeeliks. Planeetide orbiidid on väga väikese ekstsentrilisusega, seevastu paljud asteroidid ja Kuiperi vöö kehad liiguvad mööda välja venitatud ellipseid. Suurem osa komeete seevastu liigub piki ülimalt elliptilisi, paraboolseid või isegi hüperboolseid orbiite. Mida kaugemal planeet või vöö asub Päikesest, seda suurem vahemaa on temast järgmisena asuva objektiga kui eelnevaga (mõne üksiku erandiga). Näiteks: Veenus asub Merkuurist
annaabi.ee 
