· Kirjaliku keele mõistmine o Lugemiskiirus 750 -1200 sõna vs 200-400 sõna minutis. Lugemiskiirus oleneb harjutamisest, sõnavara tundmisest o Düsleksia lugemise häire, mis esineb 4-5% koolieelikutest. Nad on paremad õppijad kuulevad informatsiooni kui peaksid ise lugema. Kõne häired · Afaasiad osaline või täielik kõnelemise võimetus. Kõnekeskuse kahjutuste tagajärjel. Lastel suurem tõenäosus afaasiast paraneda. o Motoorne ehk Broca afaasia rääkimise raskus, aru saab o Sensoorne ehk Wenicke afaasia rääkida oskab, kuid teistes aru ei saa o Amnestiline afaasia ehk anomia raskusi objekti tähistava sõna vaste leidmisel o Düsastia suu, keele, kurgulae lihased häiritud, keel on pehme o Kogelemine esineb 4% lastest vapustuse või hirm u tagajärg. Aju tegevus on häiritud.
suunajuhiste meelde jätmis raskused organisatoorsed probleemid kehv ajataju (Dyslexia Scotwest) Mitte ühelgi düsleksikul ei esine kõiki neid probleeme korraga, kuid tihti esineb mitmeid neist. Kuna iga düsleksik on erinev ka tunnuste esinemise poolest, ei ole võimalik osutada ühest abi. Mis aitab ühte inimest, ei pruugi teist üldse aidata.(Dyslexia Scotwest) 1.3. Düsleksia uurimise ajalugu Algselt 1890. aastail ei eristatud düsleksiat afaasiast täielikust kõne kaost ning seetõttu arvati, et põhjuseks on ajukahjustus keelega seotud piirkonnas, mis saadud varases eas. Sellepärast ei eristatudki arengulist düsleksiat omandatud düsleksiast. 1920. aastail pidas Samuel T. Orton düsleksia põhjuseks hilinenud funktsiooni arengut. See seostub vasakukäelisusega ning kalduvusega tähti ümber pöörata, ajal mil õpitakse lugema ja kirjutama. Samuel T. Orton arvas, et probleemi on võimalik lahendada, kui saavutada vasaku
Neglekt- Vasakut poolt ei eksisteeri. Ei näe, kui seal pool on kahjustus. Broca piirkonna afaasia- motoorse kõne häire. Apraksia- Võimetus teha kindlas järjekorras õpitud või uusi liigutusi. A.Luria funktsionaalsed blokid Aleksandr Luria oli juudi päritolu Nõukogude psühholoog, neuropsühholoogia koolkonna rajaja. 10 11 Avaldanud palju artikleid ja raamatuid afaasiast ja ajukahjustustest. Tema peamised teadussaavutused pärinevad neuropsühholoogiavallast. • Ajukoore toonuse tagamine - Retikulaarformatsioon • Info vastuvõtt, töötlus ja säilitamine - Kukla, kiiru ja oimusagar • Tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontroll - Otsmikusagar 1848 Phineas Cage- Tema kolju läbi suur raudora, mille tagajärjel hävis suur osa aju
annaabi.ee 
