teiste kõnest ega ise mõistetavalt kõnelema. Afaasia raviks on logopeediline abi kõneravi näol. Ekspertide sõnul oleneb afaasia ravi efektiivsus selle alustamise kiirusest ehk mida varem alustada, seda paremad on tulemused. (Brody 1992) Tavaliselt esineb afaasia korral mingil määral ka spontaanne taastumine. See taastumine on aga harva täielik. Siiski, rohke harjutamise, pingutamise ja kordamisega on paranemine mingil määral võimalik. Lisaks afaasiale võib juhtuda, et patsiendil on: hemianopsia, düsfaagia - probleemid söömise, joomise ja neelamisega, apraksia - ei tea enam kuidas teatud tegevusi sooritada, mäluprobleemid, muutunud reageerimine, ignoreerimissündroom, epilepsia või ühe kehapoole halvatus (hemiparees või hemipleegia). Afaasiaga kaasneb sageli just parema kehapoole halvatus. (enamikel inimestel juhtiv kehapool) Selle kehapoole lihaste töö on häiritud ja need ei funktsioneeri enam piisavalt hästi.
Häire võib hõlmata nii kõne moodustamist kui ka kõnest arusaamist, sensoorset kõnet. Afaasia sümptomid on väga erinevad, sest ainult harva on tegemist ainuüksi kõne moodustamise häirega. Patsient võib tunda end viibivat justkui võõrkeelses keskkonnas, kus ta teab, et inimesed räägivad, kuid ei suuda end neile arusaadavaks teha ega ise nendest aru saada. Afaasiaga kaasneb sageli ka lugemis- ja kirjutamistaskusi. Muudeks afaasiale kaasavateks häireteks on kalduvus kirjutada olematuid sõnu või kasutada õigeid sõnu valedes seosetes. Kõnes võib esineda ka väljendusi, mis meenutavad küll sõnu, kuid millel ei ole tähendust. Kergemal juhul asendatakse häälikuid või lihtsustatakse neid, raskematel juhtudel aga ei moodusta kõne grammatilist ega mõistetavat tervikut. Patsient kordab kuuldud või öeldud fraase, mida nimetatakse perseveratsiooniks. Afaasia raviks kasutatakse kõneteraapiat.
annaabi.ee 
