Kõneaparaadi kahjustused (lihased, luud) 2. Närvide kahjustused 3. Ajukoore primaarsete väljade kahjustus a. Motoorsed väljad -> halvatus b. Sensoorsed väljad -> anesteesia (võimetus) 4. *Ajukoore või koore aluste süsteemide kahjustumine. Tsentraalsed kõnehäired – afaasiad: Afaasia on lokaalse ajukahjustuse tagajärjel tekkiv kõnehäire. Kui ei ole lokaliseeritav, ei ole psüühiline. I blokk ei anna afaasiaid, kuna selle ülesanne on globaalne, pole psüühika spetsiifiline. Afaasiad jagunevad: Aferentsed (II blokk – kõnest arusaamine, Wernicke) ja eferentsed (III blokk – kõne programmi tegemine, Broca) ning nendes omakorda alaliikideks: II blokk – sekundaarne + erinevad tertsiaarsed väljad; III blokk – sekundaarne + tertsiaarne väli (Broca, kõnelise planeerimise häired). Iga psüühiline tegevus jaotub vähemalt neljaks alaliigiks. Aferentsed afaasiad:
KESKUS KESKUS ETTEKUJUTS-TSENTRUM - agrammatism - paragrammatism III alternatiivsed hüpoteesid: - kõnesüsteemi piires on regioonid, mis vastutavad enam kõne ühe või teise külje eest; - ühe regiooni puudulikkus põhjustab sellega seotud funktsiooni häirumist, kuid samuti mõjutab see ka teisi funktsioone; - enamus klassikalistest kõnehäirete sündroomidest peegeldavad Sylviuse veejuha ümbruse kõnega seotud piirkonna kahjustuse olemasolu; - transkortikaalseid afaasiaid (sensoorne, motoorne) tekitanud kahjustused asuvad väljaspool neid regioone. Isikul semantilise puudulikkusega häiritud on oimusagara (taval. Vasema või mõlemapoolselt) eesmise alumise ala funktsiooni (näit. entsefaliit herpes simplex'ist). 37. Peamised kõnehäired ja nende põhjused. Retseptiivne kõnehäire avaldub järgmiste tunnustega: - sõnavara piiratus, laps ei saa aru üksikute sõnadetähendusest;
annaabi.ee 
