Normaalne mikrofloora kaitseb organismi haigusetekitajate eest, takistades organismile kahjulike bakterite kinnitumist kudedele, stimuleerides antikehade teket. Et mitte haigestuda, peab teadma, kuidas haigusetekitajad bakterid levivad. Haigusi põhjustavad bakterid levivad õhu ja siirutajate kaudu. Õhu kaudu levivad bakterid suudavad elada mõnda aega õhus ning sattuda terve inimese organismi sissehingamisel. Eriti suur oht haigestuda õhu kaudu levivatesse haigustesse on olla köhiva või aevastava haige läheduses. Selliselt levivateks haigusteks on läkaköha, difteeria ja tuberkuloos. Nende haiguste vastu aitab vaktsineerimine. Siirutajateks nimetatakse loomakesi, kes kannavad edasi üht või teist haigust. Bakterihaigused võivad levida väga erinevate siirutajate kaudu. Ajalooliselt kõige suurema surnute arvuga lõppenud haigus on olnud katk, kus haigusepõhjustajad bakterid kandusid enamasti edasi metsikute näriliste, kuid ka kirpude abil inimeste eluasemetes. (http://www.miksike
Saastunud kindaid käsitletakse kui nakkusohtlikke jäätmeid ja utiliseeritakse sedamööda. 668 Näomaski kasutatakse juhul, kui tegemist on õhu või piiskade kaudu leviva nakkusega; kuid kuna selleks hetkeks pole kiirabimeeskonnal teada nakkuse leviku tee, siis on näomaski vaja kasutada alati. Eriti ohtlike nakkushaiguste ja tuberkuloosi kahtlustamise korral tuleb kasutada hästi istuvat / näole sobivat FFP3 näomaski. Köhiva ja aevastava patsiendi korral on silmade kaitseks vaja kasutada kaitseprille või ekraaniga maski. Naha ja riietuse kaitseks tuleb kasutada kaitsekombinesooni või -kitlit; piisknakkuse korral veekindlat kombinesooni, kitlit või põlle. Ohtliku nakkushaiguse kahtlusega patsiendist tuleb teavitada välijuhti või asutuse juhtkonda, kes edastab brigaadilt saadud teate Terviseametile. Nakkuse leviku vältimiseks tuleb piirata inimeste liikumist sündmuskohal ning info jagamist
annaabi.ee 
