Inimese kujunemine Australopithecus anamensis (u 4 mln a.t.) Australopithecus afarensis (3,93,0 mln a.t.) Australopithecus africanus (3,02,3 mln a.t) Australopithecus aethiopicus (2,62,2 mln a.t.) Australopithecus boisei (2,61,0 mln a.t) Australopithecus robustus (2,01,2 mln a.t.) Homo rudolfensis (2,51,9 mln a.t.) Homo habilis osav inimene (2,51,6 mln a.t.) Homo habilis (osavinimene) oli kuni 127 sentimeetrit pikk ja kaalus umbes 45 kilogrammi. Oskas tööriistu valmistada Elatas end korilusega Esialgu oli küttimise osatähtsus väike, kuid tasapisi hakkas see kasvama. (väiksemad saagid siiski kuna relvi ei tehtud)
sarnased kui afarensisel, sõrmeluud aga pikemad ja kõverdunud. Leiud pärinevad küll lubjakivikoobastest, ent koopaelanik ta ei olnud, luud on koobastesse uhutud. Samast leitud loomaluud näitavad, et ta elas metsases keskkonnas. Australopithecus afarensis ja Australopithecus africanus moodustavad nn gratsiilsete australopiteekuste rühma. Neile vastanduvad hilisemad nn robustsed australopiteekused (A. aethiopicus, A. robustus, A. boisei). A. ramidus ja A. anamensis erinevad mõlemast rühmast, olles vahepealsed. Robustsetel australopiteekustel on ennekõike kolju tugevama ehitusega. Neid ei ole kunagi peetud inimese otsesteks 15 eellasteks. Australopithecus aethiopicuse luid leiti esmakordselt 1985. a. Lääne-Turkanast Keenias ja Omost Etioopias. Elas 2,62,3 milj a tagasi. Kolju väga massiivne. Väga suured
annaabi.ee 
