Rjuriku kaaskondlased Askold ja Dir võtavad võimu üle Kiievis. 882 aastal saab võimule Oleg, kuna suri eelmine vürst Rjuriku. Ta vallutab Kiievi ja loob ühtse riigi. Kiievist saab pealinn, mida ohustavad nomaadide (rändrahvad) kallaletungid. Inglismaa, Wessexi kuningas Alfred Suur võitleb taanlastega aastal 8771-899. Edingtoni lahingus ta võidab taanlasi ja saavutab pärast Londoni vallutamist (885) ja kindlustamist valduste jagamisel. Tema järeltulijate Edward Vanema ja Aethelstani ajal allutatakse taanlaste riigid. 14.10.1066 Hastangi lahingus saab Harold ( Essexi krahvi Godwingi poeg) lüüa Normandia hertsogilt Guillaume´ilt, kes oli sõjaväega Inglismaale saabunud. Harold suri. Norra viikingid avastasid umbes aastal 860 Islandi. Pärast Norra ühendamis Harald Kaunijuukse poolt lahkuvad paljud norralased kodumaalt ja asuvad alates 874 aasatast elama Islandile. 982 aasatal hakkavad normannid edasi sõitma Gröönimaa poole.
Alfred kogus kokku suure sõjaväe ja hakkas rajama Londiniumi kohale Londoni asulat. Alfred oli jällegi tugevam ning sõlmiti uus leping (ei teata aastat, u 885-890) – leping on ka säilinud. Leping sätestas et taanlaste ala aktsepteeriti (Danelaw alad). Alfredile Wessex ja Mercia. Alfred Suure reformid - anglosaksi keele levik ladina keele asemel. Hakati välja andma anglosaksikeelseid seadusi, testamente ja muid dokumente. Andis välja ka raha. Aethelstani edu Suurbritannia ühendamisel (937. a võit). Alfredi poeg. Hakkas ühendama alates 897, kõigepealt North-Ambria ja York. 937 otsustav lahing, kus ta lõi puruks viikingite ja teiste hõimude sõjaväe. Tema alla koondusid kõik alad, mis kuulusid enne Danelaw alla ning ka paljud šoti alad läksid tema mõjusfääri. Praktiliselt kogu Inglismaa ühendamine. On peetud Inglismaa Karl Suureks. Taani kuninga Knud II Suure invasioon 1013-1016; Knud II suur lahing. Edmund, kes oli
annaabi.ee 
