kaalutluste alusel saadud võimalike mõõtmete vahemikust tuleb valida välja üks kindel väärtus, näiteks nimimõõde, mootori võimsus, riidekanga laius, vasara raskus, vaateakna laius jne. Selleks kasutatakse eelisarvude süsteemi. Selle aluseks on geomeetriline progressioon, mille tegurid on arvu 10 juured. Esimesena võttis selle süsteemi kasutusele prantsuse teadlane Charles Renard aastatel 18771879 aerostaadi kinnitusköite nomenklatuuri ühtlustamiseks. Ridade tähistus R ongi tema auks. Need read kinnitati rahvusvaheliseks soovituseks 1934. a. Nüüdisajal kehtib nende kohta rahvusvaheline standard ISO 3. 22. Kuidas on üles ehitatud normjoonmõõtmed ja kunas neid kasutatakse? Valdava osa normitavatest suurustest masinaehituses moodustavad geomeetrilised parameetrid ja põhiliselt joonmõõtmed (läbimõõt, pikkus, laius, kõrgus, paksus, sügavus, kaugus). Nende jaoks
Need alustasid õhkkonda sisenemine umbes 115 kilomeetri kõrgusel teise kosmilise kiirusega, 62 kilomeetri kõrgus avanes põhilangevari kiirusel 270 m/s. Langevari heideti ära 10 minutit hiljem, 48 kilomeetri kõrgusel. Edaspidi stabiliseeris lendu aerodünaamiline kilp. Aparaat maandus umbes 50 minuti pärast kiiruse 8 m/s. Eksperiment korraldati nii, et maandurist eraldus ka aerostaat ja liikus vabalt 53-55 lilomeetri kõrgusel, seadmed ise maandusid planeedi ööpoolele. Aerostaadi läbimõõt oli 3,4 meetrit, selle küljes rippus gondel, mis alustas liikumist ööpoolkeralt, 24 tunni pärast ületas terminaatori (öö ja päeva piirjoone) ja jõudis päevapoolkerale. Saatja lainepikkus oli 18 cm, sest sellel (hüdroksüülrühma OH molekuli raadiojoone piirkonnas) töötavad paljud raadioteleskoobid. Sondi asukoha määramiseks kasutati ülipika baasiga radiointerferomeetrit lahutusvõimega 0,001 nurgasekundit. Töös osalesid mitme maa astronoomid
(tähistus: Dnom - avale ja dnom - võllile) 6.Eelisarvude rida. Eelisarvude rea saamine. Eelisarvude süsteemi kasutamine võimaldab loometegevuses piirata ebaotstarbekat mitmekesisust: mingi suuruse arvväärtuse määramisel tuleb see valida võimalikult hõredamast eelisarvureast. Eelisarvude süsteemi aluseks on geomeetriline progressioon, mille tegurid on arvu 10 juured. Eelisarvurea tähis on R prantsuse inseneri Charles Renard`i auks, kes aastail 1877...1879 ühtlustas aerostaadi kinnitusköite nomenklatuuri. Eelisarvud moodustavad neli põhirida: R5 (reategur Q = 5 10 1,6 ) , R10 (reategur Q = 10 10 1,25) , R20 (reategur Q = 20 10 1,12 ) ja R40 (reategurQ = 40 10 1,06 ). Teadmiseks: eelisarvude korrutis, jagatis ja kõik täisarvulised positiivsed ja negatiivsed astmed on samuti eelisarvud. Konstrueerimispraktikas kasutatakse eeliarvuridadele vastavaid normjoonmõõteridu, mis arvestavad teatavaid tootmistehnoloogiatest tulenevaid tavasid
annaabi.ee 
