kahtlustki, et lõpp on lähedal. Praktilise poole pealt muundub see küsimuseks, kui kaua me saame veel suure kiirenduse vaimus lagastada, enne kui asi hapuks läheb? Rootsi Stockholm Resilience Center’i teadlased Rockström jt arvutasid oma 2009. aasta publikatsioonis välja planeedi piirid: kui suurt kliimamuutust, maailmamere happelisust, keemilist reostust, bioloogilise mitmekesisuse kadu, osoonikihi lagunemist, mageveekasutust, lämmastiku ja fosfori tsükli, maakasutuse ja atmosfääri aerosoolisisalduse muutusi meie planeet välja kannatab. Selgus, et liikide väljasuremise, kliimamuutuse ning lämmastikutsükli häirete koha pealt oleme Maa taluvuspiiri juba ületanud, mitme teise näitaja osas üsna piiri lähedal. Selle diskursuse valguses võib juhtuda, et Inimeste Ajastu jääb erakordselt lühikeseks. Keegi ei tea, kui kaua võib inimkond ühte või teist planeedi piiri rikkuda, enne kui see meile saatuslikuks
veeauru hulga suurenemine) põhjustada seal temperatuurivälja sellega seoses ka tuultesüsteemi häireid. See aga võib muuta osooni liikumise dünaamikat atmosfääris. Samas aga pole metaani mõju osoonikihile kaugeltki ühetähenduslik. Näiteks on metaan ka üks peamisi kloori vähendajaid atmosfääris(reaktsioon 19). Kuid reaktsiooni 20 kohaselt võib sealt jällegi vabaneda aktiivne kloori radikaal. 1.4.6 Aerosoolisisalduse kasv stratosfääris K.Eerme(1993) andmeil soodustavad mitmed protsessid aerosooli kogunemist teatud atmosfääri kihtidesse. "Osooniprobleemi seisukohalt on kõige olulisem nn Junge kiht, mis ekvaatori kohal paikneb 22 - 23 km kõrgusel, meie laiuskraadidel umbes 18 km kõrgusel. Selles kõrguses koosneb aerosool valdavalt mõnekümne kuni mõnesaja nanomeetri raadiusega väävelhappetilgakestest. Tekib ta pidevalt kohapeal väävlit sisaldavatest gaasidest." (Eerme 1993, lk. 165) Peamised
annaabi.ee 
