Gravitatsioonitolmupüüdurid- Sadesti normaalseks tööks peab gaasivoolu viibimise aeg kambris olema võrdne osakeste sadestusajaga või sellest suurem. Tänapäeval kasutatakse neid eelpuhastuseks, sest need ei ole nii tõhusad. Nende puhastusastet saab suurendada, kui asetada gaasivoolu teele püstvaheseinu, mille tulemusel tolmuosakesed eralduvad. Põrkevõredega suuneltolmupüüdurid on väiksemad, aga nende energiakulu on suurem. Tsüklontolmupüüdurites sadeneb aerosooliosake tsentrifugaaljõu toimel. Tolmune gaas siseneb tsüklonisse suure kiirusega puutuja suunas ja liigub spiraalset trajektoori mööda alla. Tolmuosakesed paiskuvad tsentrifugaaljõu mõjul vastu tsükloni seinu ja kaotanud kiiruse, vajuvad mööda tsükloni alumist koonilist osa alla. Puhastatud gaas tõuseb üles ja väljub kesktoru kaudu. Tolmufiltrid- puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtermaterjali, kus sõelaefekt ning osakeste põrkumine filtriva pinnaga
põhiprotsesse. Eristatakse järgmisi tolmu ja piiskade eraldamise meetodeid: 1. Sadestamine raskusjõu mõjul (gravitatsioonpuhastus): Lihtsam seade on tolmusadestuskamber, tänapäeval kasutatakse gaasi eelpuhastamiseks. Suuneltolmupüüdur – väiksemate osakeste püüdmiseks. Eelis: lihtne, odav. Puudus: sobib jämefraktsioonidele. 2. Sadestamine intertsjõudude mõjul: Tööstuses väga levinud tsüklontolmupüüdurid ehk tsüklonid, aerosooliosake sadeneb tsentrifugaaljõu mõjul, efektiivsem kui väiksem läbimõõt. Eelis: pidevalt töötav. Puudus: tundlik gaasi kiiruse muutuse suhtes. 3. Filtrimine: efektiivne, puhastatav gaas filtreeritakse läbi poorse filtrimaterjali. Kasutusalad: tööstuslikud suure tolmusisaldusega õhupuhastamiseks, õhufiltrid õhu puhastamiseks ruumides, absoluutsed filtrid bakterite ja radioaktiivse tolmu püüdmiseks (efekt >99%). Eelis: kõrge efektiivsus peenfraktsiooni suhtes
Keerukamad põrkevõredega (lamellidega) suuneltolmupüüdurid (Joon. 3.2) peavad kinni osakesi suurusega kuni 50 µm. Sellised puhastid on küllalt väikeste mõõtmetega ja hinnalt suhteliselt odavad, kuid energiakulu ja abrasiivne kulumine on neil suurem kui tavalistel gravitatsioontolmupüüduritel. Tsüklonid: Väga levinud on tööstuses tsüklontolmupüüdurid ehk tsüklonid (Joon. 3.3). Tsüklonis sadeneb aerosooliosake tsentrifugaaljõu mõjul: F = m2 /R, kus m - osakese mass, kg - gaasi tsentrifugaalkiirus, joonkiirus tsüklonisse sisenemisel, m/s R - gaasijoa pöörlemisraadius, m. Tegur 2/R on tsentrifugaaltegur, mis iseloomustab osakese sadenemiskiiruse suurenemist võrreldes gravitatsioonilise sadenemidega. Tsükloni arvutuse lähteandmed on: - gaasi mahtkiirus ja füüsikalised omadused - tolmu sisaldus ja osakeste suuruse jaotus - vajalik puhastusaste.