Keemia ja elukeskkond Atmosfääri saastumine · Igal aastal paisatakse atmosfääri umbes 20 miljardt tonni CO2. CO2 sisaldus on 20. sajandi jooksul järjepidevalt tõusnud. · Mõju Maa kliimale: suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris ega pääese maailmaruumi. · Maaketra soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. · Tekib kasvuhooneeffekt e. Mannerjää hakkab sulama ja ookeni tase tõuseb. · Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on · atmosfääri sattunud feroone, mille tulemusel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. · Osooniaukude piirkonnas on väga tugev ultravioletkiirgus ja ohtlik päevitada, kuna võib põhjustada nahavähki. · Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO . Need on 2 2 happelised oksiidid ja muudavad tavalised sademed happesademeteks.
Mõlemad muutused põhjustaksid ulatuslikku migratsiooni, kergesti leviksid nakkushaigused, eri kultuuride ja rahvuste vahel võib seoses ulatusliku migratsiooniga tekkida konflikte ja sõdu.Atmosfäärse CO2 hulga suurenemist on põhjustanud ka Maa ,,kopsude"- troopiliste vihmametsade- hävitamine viimastel aastakümnetel. Atmosfääri koguneb peale CO2 veel teisigi gaase. Nii on sattunud aerosoolballoonide, nende seal deodorantide ja värvide, kasutamise tulemusena atmosfääri freoone. Freoonid on gaasilised halogenoalkaanid. Freoonide toimel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. Osoonikiht neelab tugevasti Päkese UV kiirgust ja kaitseb Maal elavaid organisme selle eest. Kuid osooniaukude
suurtes kogustes lämmastikoksiide, suurendades happevihmade kahjulikku mõju. Lämmastikku esineb mineraalides, nagu mitmesugused salpeetrid (tsiili salpeeter (NaNO3) ja india salpeeter (KNO3)). Lämmastik on ka oluline bioelement, ta kuulub valkude, amino- ja nukleiinhapete koostisesse. Inimeses on lämmastikku 1800 g / 70 kg kohta. 4) Tähtsamad lämmastiku ühendid: · N2O - dilämmastikoksiid (naerugaas) Naerugaasi kasutatakse aerosoolballoonide täitegaasina, lekkedetektorina ja keskkonnauuringutel kalibreerimisgaaside koostises. Laborites viiakse selle abil läbi peamiselt metallianalüüse. Naerugaas kuulub gaasikromatograafides kasutatavate põletussegude koostisesse, kus see aitab segusid komponentideks lahutada. Meditsiinis kasutatakse naerugaasi hapniku ja õhuga segatuna narkoosigaasina ja valude leevendamiseks näiteks sünnitusel, hammaste väljatõmbamisel jm
seisuga on see juba 0,035%. Siin hakkabki ilmnema atmosfäärse süsihappegaasi mõju Maa kliimale. Suur osa Maa pinnalt kiirguvast soojusenergiast süsihappegaasirikkas atmosfääris neeldubega pääse maailmaruumi. Maakera soojuslik tasakaal on rikutud, maapind ja atmosfäär hakkavad soojenema. Mannerjää Gröönimaal ja Antarktikas hakkab sulama, mille arvelt ookeani pind tõuseb ja madalad alad ujutakse üle. Süsihappegaas ei ole ainuke gaas, mis koguneb atmosfääri. Aerosoolballoonide massilise kasutamise tulemusena on sattunud atmosfääri freoone-gaasilisi halogenoalkaane. Freoonide toimel laguneb atmosfääri ülemistes osades osoon ning tekivad osooniaugud. Osoonikiht neelab tugevasti Päikese ultraviolettkiirgust ja kaitseb Maal elavaid organisme selle eest. Kuna osooniaukude piirkonnas on tugev ultraviolettkiirgus, siis on seal ohtlik päevitada, eriti kevadel, kui atmosfäär on puhas ja läbipaistev. Liiga tugev ultraviolettkiirgus võib aga põhjustada nahavähki.
annaabi.ee 
