tähendab, et midagi juurde ei panda ja midagi ära ei võeta (nt. tünn hapukurkidega). I- Kohandumisfaas- bakter valib, millist toitainet ta keskkonnast kasutama hakkab II- Kiire kasvu faas- domineerib rakkude jagunemine III- Tasakaalufaas- uute rakkude teke võrdub suremisega IV- Suremisfaas- rakud hukkuvad tasapisi Paljunemiseks vajalikud tingimused: a) vaba vee olemasolu b) optimaalne temperatuur ja pH c) toitainete küllus ja jääkainete vähesus d) aeroobidele hapnik e) vaid fotosünteesivad bakterid vajavad valgust 2) Sporulatsioon e. spoori teke Kehtib reegel- ühest rakust tekib üks spoor. Spoore on vaja: a) ebasoodsate tingimuste üleelamiseks b) levimiseks NB: bakterid spooridega ei paljune! Spoore iseloomustavad: a) mitmed paksud kestad b) väike veesisaldus (kuni 15%) c) allasurutud ainevahetus d) pikk bioloogiline säilivus ning kõrge vastupidavus Spoore saab hävitada steriilimisega (mitte steriliseerimine)
sellisel juhul madala aktiivsusega. Mikroaerofiilid kasvavad ülemises osas ka, mitte pindmiselt. Obligaatsed kasvavad ainult söötmetulba alumises osas. Anaeroobsed on kääritajad/anaeroobsed hingajad. Mikroaerofiilid on aeroobsed/anaeroobsed hingajad. 20. Millisele rühmale on iseloomulik anaeroobne hingamine ja mille poolest ta erineb aeroobsest hingamisest? Anaeroobne hingamine on omane obligatoorsetele anaeroobidele, fakultatiivsetele aeroobidele, mikroaerofiilidele. Elektronlõppakseptoriks pole enam hapnik, vaid midagi muud (sulfaadid, CO 2, nitraadid). 21. Kuidas saab anaeroobsetes tingimustes kasvada aeroob Pseudomonas aeruginosa. Ta on fakultatiivne aeroob. Suudab anaeroobsetes tingimustes kasutada elektroni lõppakseptorina nitraati. 22. Mis on kriitiliseks punktiks keskkonna pH muutuste korral? Kui lõhutakse plasmamembraane, inhibeerib ensümaatilisi reaktsioone. Toidusubstraatide lahustuvus vees on vähenenud
Üldiseloomustus Kliinilisi infektsioone põhjustab üle 30 anaeroobsete mikroobide perekonna ja >200 erineva liigi. Anaeroobide klassifikatsioon muutub pidevalt, vastavalt uute tüpiseerimismeetodite kasutuselevõtule. Anaeroobset infektsiooni kahtlustatakse siis, kui • esinevad ebameeldiva lõhnaga eritised; • esineb kudede nekroos; • esinevad abstsessid; • kahjustatud kudedes on täheldatav gaasi teke; • infektsioon ei allu ravile ainult aeroobidele toimivate antibiootikumidega; • infektsiooni tekkekoht asub normaalselt anaeroobidega koloniseeritud limaskestade lähedal Anaeroobide poolt põhjustatud infektsioonid võib jaotada 1. Endogeenseteks - mikrofloorast pärinevad mikroobid satuvad limaskestadelt keha steriilsetesse piirkondadesse 2. Eksogeenseteks - väljastpoolt organismi sattunud anaeroobsete tekitajate poolt põhjustatud nakkused 3
annaabi.ee 
