rändeteel, kalapüüki,kalade kudemisaegset käitumist.Need tegurid nõrgestavad kala organismi vastupanuvõimet.Eesti vetes leidub haavanditega lesti aastaringselt,kuid akuutseid haavandeid on palju suve teisel poolel ,eriti isaskaladest. Patogeenideks ,mis infitseerivad vigastatud või nõrgestatud kalu, on peetud baktereid. Liikuvate aeromoonaste septitseemia(MAS) Haigused, mille tekitajaks on bakterid perekonnast Aeromonas . Tuntumad on karpkalade aeromonoos ,angerjate aeronomoos, lõhelaste frukuloos .Aromonoosid ,mille tekitajateks on enamasti fakultatiivselt patogeensed hydrophila punctata rühma liigid ,on Eesti noorkalakasvandustes kadusid põhjustanud vikerforellil ,meriforellil, lõhel ja merisiial. Vikerforelli mereveelistes kaubakalakasvatustes võib aeromonoosist tingitud kadu olla mitte väiksem kui vibrioosist põhjustatu, aeromonoosipuhang esineb reeglina pärast vibrioosipuhangut suve teiel poolel
2) Karpkalade punataud Punataud on karpkalade kõige levinum haigus kogu maailmas. Peale karpkala haigestub veel sasaan, harvemini hõbekoger ja linask. Viimasel ajal peab enamik uurijaid haiguse primaarseks põhjuseks filtreeruvat viirust, kusjuures baktereil (Aeromonas hydrophila) on haiguse kulgemisel sekundaarne osa tähtsus. Osa teadlasi on seisukohal, et tegemist on koguni viie erineva karpkalade haigusega: 1) aeromonoos,2) pseudomonoos, 3) kevadine viirushaigus, 4) hemorraagiline septitseemia, 5) nakkuslik vesitõbi.Haiguse tekkele ja kulule avaldab olulist mõju vee temperatuur. Haigus puhkeb tavaliselt suve algul ja kestab sügiseniKarpkalad võivad haigestuda igas vanuses. Põhja poolsetes piirkondades haigestuvad peamiselt täiskasvanud kalad, oht on suur ka sugukaladele; lõunapoolsetes põevad punataudi kahesuvised ja isegi samasuvised karpkalad
annaabi.ee 
