ebapüsivuskonstandiga. Kompleksi ebapüsivuskonstant on selle dissotsiatsioonireaktsiooni tasakaalukonstant. 4. atmosfääri koostis v: Maa atmosfäär - 78% lämmastik, 21% hapnik, 0,93% Argoon jm väärisgaasid. Muutuvad komponendid on peamiselt co2(keskmiselt 0,04%), veeaur (kuni 2%), Hg-aur. Juhuslikud komponendid on nt tööstusrajoonides esinevad ühendid nagu so2 h2s co nh3 jt. Atmosfääri ülakihtides leidub ka osooni (o3), kogu atmosfääris co2. Leidub ka väga vähe aeroioone. 5. millistel juhtudel ioonreaktsioonid lähevad lõpuni, iga korral näide. v: 1)tekib vähelahustuv sade: Ag*+Cl´= AgCl(t) 2) tekib lenduv ühend: SO3´+2H*= So2(g) +H2O* 3) Kompleksiooni moodustumine: Au3*+4Cl´=[AuCl4]´ 4) Vähedissotsieeruva ühendi teke: a) neutralisatsioonireaktsioonid (tugev hape + alus) h*+oh´= H2O b) nõrga happe väljatõrjumine (tugeva happega) H*+ CH3COO´=CH3COOH H*+CN´=HCN 6. entroopia valem läbi tõenäosuse
jt.esinevad tööstusrajoonides, linnades jm. Atmosfääri ülakihtides osoon (O3) - madalamal sisaldus väga väike osoonikiht (osonosfäär neelab Päikese lühilainelist UV-kiirgust (kaitseb elu Maal). Süsinikdioksiid (CO2) kogu atmosfääris - nn. Kasvuhooneefekt (vähendab soojuse tagasipeegeldumist Maalt kosmosesse). Aeroioonid: nii posit. kui negatiivsed – negatiivsed on kasulikud elusorganismidele - õhus teatud tasakaal erinimeliste ioonide vahel. Aeroioone on õhus (massisuhtena) väga vähe. Rikutud õhus suureneb posit. aeroioonide osakaal. Tööstuse ja transp. Heitgaasid –> looduse saastumine Soojuse ja elektrienergia tootmine - eksponentsiaalselt suureneva elanikkonnaga planeedil ei ole praktiliselt võimalik vähendada. Võre tüübid 1 Aatomvõre - kristallivõre sõlmpunktides aatomid (seotud tugeva koval. sidemega) Iga aatomi naaberaatomite arv = 8 – N (N - elemendi rühmanumber perioodilisussüsteemis) Lihtained:
Selle tagajärel muutuvad ioonideks. Neid ioone nim kergeteks aeroioonideks. Nende kiirusvus küllalt kerge. Need kerged ioonid sadestuvad õhus olevatele vee, auru, tolm osakestele. Selle tagajärel tekivad rasked aeroioonid. Kerged aeroioonid on inimese enesetundele kasulikud. Tõstab teovõimet jne. Rasked aga mõjuvad halvasti. Järelikult kui õhk on must siis selles õhus on kergeid aeroioone vähe. Maa lähedases piirkonnas on + ja ioonide sisaldus erinev. Põhi näitajaks mis iseloomustab õhu keskkonna reziimi/ioonisatsiiooni astet on kergete aeroioonide arv ehk konsentratsioon( Xcm 3 ). Aeroioonide arv muutub ööpäeva jooksul suurim kevadel väiksem talvel. Max öösel 20:00 04:00. UV kiirgus Vallo elektrilised efektid. Vee pihust tekib. Looduses koskede ja purskkaevude juures.
annaabi.ee 
