dispersioonilised aerosoolid. Dispersseid süsteeme, milles tahke või vedel faas on pihustunud gaasis (tavaliselt õhus), nimetatakse aerosoolideks (kreeka k. aer - õhk). Aerosoolidest võib nimetada pilvi, udu, tubakasuitsu, tolmu jne. Tolmu isesüttimistemperatuur - aerogeeli ja aerosooli süttimisprotsess on samasugune kui on tahketel ja gaasilistel põlevainetel - tolmu süttimistemperatuur oleneb tema olekust ( kas aerosool või aerogeel) - aerosooli süttimistemperatuur on aga alati kõrgem kui aerogeelil, et põlevaine kontsentratsioon aerosooli mahu ühiku kohta on sajad korrad väiksem kui aerogeelil Tolmu isesüttimistemperatuur Isesüttimistemperatuur,oC tolm aerogeel aerosool tubakas 205 988 puidujahu 275 775 rukkijahu 245 660 Tolmu-õhu segu
Pihustuskeskkond Näited: tint, veri habemeajamisvaht kreemid Geel Tahke vaht Tahke Näited: marmelaad, Tahke Näited: aerogeel, suspensioon zelatiin, tarretis, vahtpolüstürool, pimsskivi Näide: kuldklaas silikageel, opaal 2. Mille alusel klassifitseeritakse kolloidsüsteeme? Kolloidsüsteemideks on näiteks aerosoolid, agrokemikaalid, tsement, värv.
pilved, deodorandid) kiudpilved) VEDELIK Vaht (vahukoor, Emulsioon (majonees, Suspensioon (piim, veri, seebivaht) kätekreem) värvid, tint) TAHKE Tahke vaht (pimsskivi, Geel (või, tarrendid, Tahke kolloid (rubiin-, aerogeel ) juust, zelatiin, opaal) kuldklaas) Kolloidide klassifikatsioon: · Lüofoobsed nõrgas vastastiktoimes keskkonnaga, liiguvad vabalt, võivad liituda üksteisega, pole püsivad. Liitumine võib põhjustada nende eraldumist keskkonnast. Nt. savid. Saadakse molekulide või aatomite liitmisel suuremateks agregaatideks või aine peenestamisel kolloidosakese mõõtmeteni.
annaabi.ee 
