• Sõltuvalt kandepindade arvust ja paiknemisest: • Monoplaan • Biplaan • Vaidtiib • Partlennuk • Tandemskeemis lennuk • Esimene kommertslennuliin loodi 1919. aastal USA ja Kanada vahel. • Esimene majanduslikult edukas lennuk oli DC-3, mida ehitati mitmes variandis kokku ligi 12 500. • Maailma suurim reisilennuk oli aastani 2005 Boeing 747, siis hakati ehitama lennukeid Airbus A380. Kasu •Kiirem transport ühest kohast teise •Mugavus •Saab teha aerofotot •Sõjategevuses kasulik Autorist • Felix du Temple – monoplaan 1874.a (lendas paar sekundit) • Clement Adler – lendas 50m 1890.a (tema lennuk oli esimene mootori jõul töötav õhusõiduk) • Vennad Wrightid leiutasid esimese tõelise, sisepõlemismootoriga aeroplaani, millega võis sooritada juhitava ning pika lennu. •Esimene lennumasin müüdi 30. märtsil 1907. aastal. •See oli biplaan •Nägi välja nagu kasttuulelohe Areng • Nüüdisaja lennukitel on:
Rasterkuju andmete organiseerimise vorm, kus need on esitatud ruudukujuliste elementidena (pikslitena). Rastertooted: · katastrialuskaart e. kõlvikute kaart katastrisse kantava info aluskaardiks. · Eesti põhikaart - · digitaalsed kõrgusmudelid (DEM) kindlas mõõtkavas kõrguslik mudel, mis annab visuaalse võimaluse maastikku näha. Punktide kogum, kus igal punktil on x,y,z. · digitaalsed stereomudelid koosneb kahest kõrvuti asetsevat aerofotot, mille kattuvus on vähemalt 60%. 7. Fotogramm-meetrilised vektortooted ja nende kasutusvõimalused. Vektorkuju andmete organiseerimise vorm, kus andmed kirjeldatakse punktide, joonte ja pindadena. Vektortooted: · planimeetrilised kaardid maapinna objektide plaanilisi asukohad. · samakõrgusjoontega reljeefikaardid iga joon kujutab mingi tasapinna ja maastiku lõikejoont. · topograafilised kaadid näidatud nii objektide plaanilised asukohad kui
·Suuremate keskuste ümber kujunevad kontsentriliselt abitsentraalide sise ja välisvanikud. ·Sisevanikuil asetsevad väikealevid, välisvanikuil suuremad keskused. ·Täislinnad Tallinn ja Tartu moodustavad kaks suurt peasüsteemi, millele lisandub hulk tsentraalseid allsüsteeme st uuris linnasid ja alevikke August Tammekann "Otepää kõrgustik LõunaEesti maastikuna" kasutab aerofotot. Uurimus PõhjaEesti klindist. Eristab 4 maastikutüüpi lauskmaa, lavamaa, sumbmaastik, viirgmaastik. August Tammekann õppis: · 1919.1923. a. Tartu Ülikoolis geograafiat · hiljem täiendas Soome Ülikoolides. 1926.aastal alustas ta õppejõutööd Tartu Ülikoolis. Uue võimu saabudes siirdus Soome. 1953. aastast kuni oma surmani 23. veerbuaril 1959. aastal töötas ta Helsingi Ülikoolis geograafiaprofessorina
pildistamise momendil tekkinud projekteerivate kiirte asend ja aerofotode asend; 2)orienteeritakse vasakpoolne aerofoto tema orienteerimiselementide järgi ja parempoolne foto orienteeritakse vasakpoolse suhtes. Sisemise orienteerimise elemendid on määratud aerofotoaparaadi sisemiste karakteristikutega X, Y, f k, need on antud aerofotoaparaadi passis ja määratud suure täpsusega, vähemalt 1:100 mm täpsus. Fookuskaugus fikseeritakse iga aerofoto servas. 24. Ortofoto Ortofoto tähendab aerofotot, mis oma esituselt (välimuselt) on küll aerofoto, kuid tema projektsioon on ortogonaalne ja mõõtkava on kogu ortofoto ulatuses ühesugune. Ortofoto valmistamine nõuab maastiku kõrgusvahede teadmist. Fotokujutis saadakse diferentsiaalse transformeerimisega, kus väga väike foto osa (kuni piksel) transformeeritakse õigesse mõõtkavasse. Esimene ortofotode tehnoloogia toimis maapinna mudeli profiilide mõõtmisega. Kas otse või siis
annaabi.ee 
