Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt. Esimeses maailmasõjas kasutati aerofotograafiat juba päris palju õhuluures. Teises Maailmasõjas oli aerofotodel juba määrav tähtsus näiteks pommirünnakute kavandamisel. Sel eesmärgil pildistasid USA luurelennukid praktiliselt kogu Lääne- Euroopa sõja lõpus mitmel korral. Samal ajal võeti kasutusele radar esmalt vastase lennukite avastamiseks. Kahe maailmasõja vahel tehti esimesed sammud aerofotograafia rahuotstarbelisel rakendamisel geodeesias ja kartograafias. Prantsusmaal käivitati ülisalajane sõjaline projekt pildi edastamiseks lennukilt reaalajas televisiooni põhimõttel, kuid uuringud katkesid Teise Maailmasõja puhkemisega ja unustati aastakümneteks. Kaugseire omandas tänapäevase tähtsuse seitsmekümnendatel aastatel, kui aparatuur paigutati maalähedasel orbiidil tiirlevale tehiskaaslasele, pilti hakati edastama raadiosignaaliga ning töötlema järjest enam arvuti abil
ümbermõtlemist. Selle ümbermõtlemise põhjuseid võib leida graafiliste piltide nägemise, tegemise ja esitamise tehnika muutustes. Lennunduse arenemine 19. sajandi esimesel poolel nagu sotsiaalteoreetik Patrick Geddes ja teised modernsed visionäärid ennustasid, sundis 19. sajandi riikide sõjaväeliste ja poliitiliste asutuste poolt pärandatud kartograafilisi pilte üle vaatama. Esialgu, loomulikult, oli lendamine vaid väga väheste inimeste privileeg. Kuid aerofotograafia ja videokaamera levitasid väga laialdaselt ruumi uut visiooni, mis sai võimalikuks tänu lendamisele. Viimase nelja aastakümne jooksul ja mitte ainult jõukamate riikide inimestele, on saanud vahetu kogemus näha maapinda kümne tuhande meetri kõrguselt aknast möödumas kui kaarti hämmastavalt familiaarseks. Samade aastate jooksul on hingematvalt selged ja hea resolutsiooniga satelliitfotod ning kaugfotod Maast efektiivselt asendanud harjumuspäraselt
Selles mõttes pakub kogu sürrealistlik fotograafia välja kergelt nihkes vaatenurga, proovides reaalsust kõigutada. Pilet nr.9 1. Esimesed fotot kasutavad kunstnikud: Nadar ja Cameron. Rejlander ja Robinson. Nadar (kodanikunimi Gaspard-Félix Tournachon) oli prantsuse fotograaf ja ajakirjanik, keda tuntakse eelkõige Victor Hugo, Jules Verne'i ja teiste portreede jäädvustajana ning esimese fotograafina, kes pildistas objekte õhust (aerofotograafia) kuumaõhupalli abil. Nadar töötas graafilises ajakirjanduses, kus ta lõi satiirilise pressi jaoks karikatuure ning koomikseid tuntud prantsuse kultuuri- ja poliitikaelu tegelastest, mis tegi ta väga edukaks ja kuulsaks. See tekitas tas sügava huvi fotograafia vastu. Üks pankurist sõber soovtas tal rajada l portreefoto äri(tol ajal suur sissetulekuallikas).Nadar saatis venna fotot õpma Le Gary juurde, kust ta hljem avas ise studio. Peagi Nadar lõi ise oma kodus pimiku
annaabi.ee 
