Samuti võib aeropildistamise jagada kolmeks: · üksikud võtted väike maa-ala või objekt mahub ühe-kahe pildi peale 1 · magistraal- või marsruutpildistamine kasut. raudteede, maanteede või muude jooneliste objektide pildistamiseks · lauspildistamine suurem maa-ala, lennusuund läänest itta ja idast läände. Nõutav kattuvus aerofotodel: pikikattuvus 60% ja põikikattuvus 25%. Pildi tootmise protsess puudu 4. Aeropildistamise planeerimine Aeropildistamisel tuleb arvestada lennuki tehniliste omadustega. Lennukil peab olema hea tõusu- ja lennukiirus. Kasutatakse gürostabiliseerivat seadeldist, et vähendada aerofoto kaldenurki. Ajaliselt sobivad aeropildistamiseks varakevad või hilissügis, kui puud on raagus. Ilmastik peab olema selge, pilvitu. Päikese optimaalne kaldenurk on 30o, mis ei tekita väga
Laboratoorne töö nr. 1: "Aerofotode kvaliteedi ja fotogramm-meetriliste karakteristikute määramine" 1.1 Koordinaatide mõõtmine aerofotol ja pildistamise baasi arvutamine Valin aerofotol kolm situatsioonipunkti (plaanilist). Määran antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Baasi arvutamise valem: , kus on vastavalt vasaku aerofoto koordinaat, parema aerofoto koordinaat ja on baas. Tabel 2.. Aerofotodel valitud punktide koordinaadid ja baasid Punkt [mm] [mm] [mm] [mm] [mm] a +32 -89 -89 -90 121 b +70 -86 -52 -88 122 119 4 0 0 119 =121 1
) ning õhu ja vee sondeerimine (näiteks meteoroloogilised sondpallid). 2.2. Kaugseireseire võimalused, eelised ja puudused Kaugseire enam-vähem kaasaegses tähenduses tekkis koos fotograafia leiutamisega. Esimesed aerofotod maapinnast tehti õhupallidelt 19. sajandi kolmandal veerandil. Peaaegu kohe peale lennuki leiutamist (1909) hakati ka tegema aerofotosid lennukilt. Esimeses maailmasõjas kasutati aerofotograafiat juba päris palju õhuluures. Teises Maailmasõjas oli aerofotodel juba määrav tähtsus näiteks pommirünnakute kavandamisel. Sel eesmärgil pildistasid USA luurelennukid praktiliselt kogu Lääne- Euroopa sõja lõpus mitmel korral. Samal ajal võeti kasutusele radar esmalt vastase lennukite avastamiseks. Kahe maailmasõja vahel tehti esimesed sammud aerofotograafia rahuotstarbelisel rakendamisel geodeesias ja kartograafias. Prantsusmaal käivitati ülisalajane sõjaline projekt pildi edastamiseks lennukilt
arvutamine. Töö tulemus: Esmalt valisin aerofotol kaks situatsioonipunkti (nimetame A ja B-ks), mis olid plaanilised. Plaanilisteks koordinaatideks valisin teede ristumise kohad. Järgmisena määrasin antud punktide koordinaadid ja arvutan pildistamise baasi. Koordinaatide määramiseks esmalt otsisin aerofotol üles tsentri. Järgmisena määrasin punktide (X ja Y) kauguse aerofoto tsentri suhtes (vaata joonist 1.1.) Nii mõlematel aerofotodel ja kandsin töö tulemused tabelisse 1.1. Töö tulemused kandsin tabelisse millimeetri täpsusega. Joonis 1.1 Aerofoto koordinaatide määramine Järgmisena arvutasin baasi kasutasin baasi valemit bx = XV-XP, kus bx on baas. XV on vasaku aerofoto koordinaat ja XP parema aerofoto koordinaat. Järgmisena leidsin Op. Võtsin vasaku Aerofoto tsentrtri nulliks. Järgmisena otsisin parema aerofoto pildi pealt vasaku aerofoto tsentri üles ja mõõtsin joonlauaga ära vahe ja kandsin tabelisse 1
20 Joonis 8. Aeropildistuse maamärk (allikas: Maa-amet) 3.2 Fotogramm-meetrilised tööd 3.2.1 Täiendavate tugipunktide koordinaatide ja kõrguste määramine ruumilise fototriangulatsiooni rajamise teel Täiendavatele tugipunktidele määratakse plaaniline asend ja kõrgused ruumilise fototraingulatsiooni käigus. Selleks arvutatakse aerofotode orienteerimiseks täiendavalt valitud punktidele geodeetilised koordinaadid aerofotodel mõõdetud koordinaatide ja vastavate valemite põhjal.(Liba 2005) Mida suurem on täiendavate punktide arv, seda täpsemini on võimalik aerofotod omavahel ühtima saada. Samuti võimaldab see võrku kontrollida ja lõpptulemus on sellevõrra täpsem ning usaldusväärsem. 3.2.2 Stereokaardistamine ja 1:10 000 mõõtkavas ortofotode valmistamine Stereokaardistamise põhimõte seisneb inimese ruumilise nägemise, aerofotode ning
annaabi.ee 
