Tegijapoiss Aerodünaamika 1. KT konspekt ( Oma konspekti ja "Õpime lendame" põhjal) Dünaamiline rõhk on rõhk , mis tekib voolu liikumiskiiruse pidurdamise tulemusena . Õhuliikumine on gaaside ja kehade vastastikmõju uurimine. Staatiline rõhk on rõhk mis mõjub voolus ilma liikumis kiirust pidurdamata ühtlaselt igas suunas. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstante sõltumata joa läbimõõdust. Lennuki õhus püsimiseks on vajalik õhu liikumine . Bernoulli seadus - Kui õhk liigub mõne pinna kõrval siis mõjub sellele pinnale väiksem rõhk kui seisva õhu korral. Õhuhulga jäävuse seadus ühes ajaühikus gaasijuga läbiva gaasi hulk on konstantne sõltumatta joa läbimõõdust. Kui voolutoru väheneb kaks korda siis voolukiirus suureneb neli korda. Kui voolutoru läbimõõt väheneb kaks korda siis dünaamilne rõhk suureneb kaks korda . Profiili suhteline paksus näitab mitu protsenti (%) moodustab profiili paksus prof...
I osa Kas on võimalik, et aerodünaamiline kogujõud on risti õhuvooluga? Definitsiooni järgi on takistusjõud selline aerodünaamilise kogujõu komponent, mis mõjub paralleelselt õhuvooluga. Aerodünaamiline kogujõud on aga tõste- ja takistusjõu vektorsumma. Kuitahes suur ka tõstejõud poleks, ei saa takistusjõud kunagi võrduda nulliga, mistõttu aerodünaamiline kogujõud ei saa koosneda vaid tõstejõust ega olla seega õhuvooluga täiesti risti. Õige vastus on: ei, sest takistusjõud ei võrdu liikumisel kunagi nulliga. Kas on võimalik, et voolujoon pöördub 180 kraadi tagasi? Voolujoone suuna muutus pole põhimõtteliselt küll millegagi piiratud, kuid tuleb arvestada, et reaalne liikumine on pidev ja igas ruumipunktis peab kiirus olema määratav. Kui voolujoon pöörduks tagasi või muudaks suunda hetkeliselt, siis selles murdepunktis pole kiiruse väärtus määratav, mis on jällegi vastuolus mehaanilise liikumise seadustega. Ükski keha ega ka pidev k...
Pideva keskkonna - (voolav vedelik või gaas) puhul on vaja aga teistsugust lähenemist, kuna pideva keskkonna liikumises üldjuhul ei eristu konkreetseid kehi, millega seostada kehade mehaanikast tuntud füüsikalisi suurusi. Skaalarväli - igale ruumipunktile vastavusse mingi skalaarne suurus Vektorväli - igale punktile seatud vastavusse vektoriaalne suurus. Vektor- või skaalarvälja nimetatakse üheseks, kui antud ruumipunktiga on seotud üks ja ainult üks vektor või skaalar. Voolujooneks nimetatakse mõttelist joont mille puutujateks igas joone punktis on kiirusvektorid, mõnikord ka keskmise kiiruse vektorid. Seega kannab voolujoon informatsiooni voolu suuna, mitte aga selle kiiruse kohta. Samakiirusjoonteks ehk isotahhideks nimetatakse jooni, mis ühendavad punkte, kus voolukiirus omab sama väärtust. isotahhid ei anna informatsiooni kiiruse suuna kohta Gaasi voolamise kirjeldamiseks on vaja kaks eeltingimust: 1. Gaas on mitte kokkusurtav...
PNEUMOTRANSPORDISÜSTEEMI ARVUTUS 1. ÕHUVOOLU PARAMEETRID 1. Clapeyroni võrrand (kirjeldab ideaalseid gaase): p ñ= , R universaalne gaasikonstant R=286,7 Jkg-1K-1 RT 2. Normaaltingimustel (T=293 K, p=0,101 MPa, suhteline niiskus = 0,5 ) on õhu tihedus kg N s = 1,2 3 , dünaamilise viskoossus µ = 17,95 10 -6 , kinemaatilise viskoossus m m2 m2 µ = 14,9 10 - 6 ( = ) s 3. Õhu niiskuse mõju tema tihedusele võib jätta arvestamata. Õhuvoolu kirjeldatakse - õhu liikumise keskmise kiirusega vkeskm (m/s) - õhu mahukulu Q=Fvkeskm (m3/s), kus F toru ristlõige , ...
6 7 1 Toitevesi a 5 7 A - A A I A-A 2 8 9 b 3 84 3 5 6 11 2 7 810 9 4 7 I 8 10 6 1 2 3 2 3 4 2 11 5 2 24 9 9 3 3 1 5 ...
MURDMAASUUSATAMISE TEHNIKA ÕPETAMISE ALUSED SISUKORD: I Õpetamise printsiibid 1.1. Järkjärgulisus 1.2. Jõukohasus 1.3. Süstemaatilisus 1.4. Tähelepanu, huvi ja aktiivsus 2. Õpetamise etapid 2.1. Õpetamise eelsel etapil 2.2. Algõpetuse etapp 2.3. Liigutusoskus 2.4. Liigutusvilumus 3. Õpetamise meetodid 3.1. Näite- ja sõnameetod 3.2. Osa- ja tervikmeetod 3.3. Integratiivõpe 4. Juurdeviivad harjutused 5. Suusatunni läbiviimine 5.1. Suusatunni plaankonspekt 5.2. Tunni jaotamine osadeks 6. Õpetamise järjekorast. 6.1. Harjutuste üldjärjestus 6.2. Suusatamisviisid 6.3. Klassikalise ja uisutehnika õpetamise vahekord 6.4. Suuskade määrimine 7. Metoodilisi soovitusi 7.1. Olude arvestamine 7.2. Õpetamise ajastamine tunnis 7.3. Optimaalne lii...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
