lahustuvate sooladega ning sel juhul on tegu sisemise saastumise ja sisemiste sadestistega.) Nii välimised kui ka sisemised sadestised vähendavad küttepindade soojusläbikande tegurit. Sadestuste tõttu kujuneb põlemisgaasi jahtumine katlas väiksemaks, kui puhaste küttepindade puhul, väheneb katla kasutegur ja soojusvõimsus (1mm katlakivi suurendab kütusekulu ca 2 %). Välised sadestused ummistavad katla gaasitrakti, suurendavad gaasitrakti aerodünaamilist takistust ning suitsutõmbur elektri kulu. Kõige enam saastavad küttepindu tahked kütused, vähem vedelkütused õige põletusreziimi korral küttegaaside põletamisel korral aga väga vähe. Välised sadestused võivad olla: pudedad, kõvad, küttepinnaga tugevalt seotud sadestused jne, mis sõltuvad põletatavast kütusest, põletamise moodusest, põlemisgaasi ja küttepinna metalli temperatuurist, põlemisgaaside kiirusest aga ka
kihtkolleteks kui kamberkolleteks. Tegelikult on nad kahe koldetüübi vahepeal, nö nende sümbioos. Tolmp õl etus: Tolmpõletustehnoloogia on tänapäeval enamlevinumaks tahketel kütustel töötavates elektrijaamades. Tolmpõletuse aluseks on kütuse eelnev jahvatamine ning selle põletamine koldekambris. Tolmuvalmistamise süsteeme käsitletakse põhjalikult õppeaines "Kütusemajandus". Tolmkütuse põlemise stabiilsus tagatakse põleti konstruktsiooniga ja koldesisese aerodünaamikaga. Tolmpõletust kasutavate seadmete võimsus on määratud kolde mahuga, mis annab võimaluse kolde võimsuse kasvuga seda arendada kõrgusesse. Tolmküttekolded jagunevad tahke- ja vedelslakk ärastusega seadmeteks. Enamlevinuks on tahkeslaki ärastusega kolded. Vedelslakk ärastusega kollete korral seatakse eesmärgiks lendtuha kontsentratsiooni vähendamine põlemisgaasis ning aktiveeruva mineraalosaga kütuste põletamisel ka keemiliselt inertsema tuha saamine.
annaabi.ee 
