Suu ümber kolm paari jätkeid toidu peenestamiseks. Vähkidel on kaks liitsilma(igal silma oma lääts) > näevad mosaiikpilti. Kuna koorik ei veni, ei saa vähk ka kasvada, seega peab ta väikeseks jäänud kooriku ära heitma ning uue kasvatama. Seda nim kestumiseks ning loom kasvab sel perioodil kiiresti. Vähid kestuvad mitmeid kordi elu jooksul. Hingab lõpustega. Need maismaal hingamiseks ei kõlba, sest seal nende hingamispind kuivab. vesikirp aerjalaline keldrikakand 9. Ämblikulaadsed: ämbliku välisehitus. Ämblike tähtsus looduses. Koibikud, lestad (sametlest, tolmulest) ja puugid. Ämblikutel on enamasti 8 jalga, pole tiibu ega tundlaid. Ämbliku keha kooosneb lülidest, kahest osast – pearindmikust ja tagakehast. Tähtsus looduses: Ämblikud toituvad pmst putukatest ja seetõttu on nad looduses olulised putukate arvukuse reguleerijad. Paljud lestad on lagundajad, Ämblikud toovad inimesele kasu, sest nad
villkäppkrabi. Soojades meredes elavad ämblikkrabid, kelle väljasirutatud jalgadega keha pikkus ulatub 4 meetrini. Vähid on osavad maskeerujad. Erakvähid poevad tagurpidi tühja teokoja sisse, mis ta tagakeha kaitseb. Paljud krabiliigid istutavad oma kilbile vees elavate käsnade tükikesi, mis kasvavad kolooniateks ja hiljem katavad tervet koda. Nii maskeerununa võib krabi julgemini ringi liikuda. Vähkidel on ka väiksemaid sugulasi nagu vesikirp ja aerjalaline, kes kuuluvad planktonite hulka. Nad on mõne millimeetri suurused ja söövad vees hõljuvaid toidukübemeid ning on ise paljudele kalamaimudele ja teistele veeasukatele toiduks. Ainukesed vähid, kes maismaal elavad on keldrikakandid. Nad on lamedad ja ovaalsed ning suudavad elada niisketes paikades nagu nt keldris, kõdus, puunottide all vms. 37. Ristämbliku eluviisid, välis- ja siseehitus, paljunemine - Ristämblik on loomtoiduline putukas, kes püüab saaki mürgiga
annaabi.ee 
