Actum, aiunt, ne agas kes vana asja meelde tuletab, silm peast välja. Ad finem saeculorum ajastute lõpuni, lõpmatuseni. Ad meliora tempora paremate aegadeni. Ad praesens ova cras pullis sunt meliora parem varblane peos kui tuvi katusel. Ad turpia nemo obligatur keegi ei saa kedagi sundida tegema alatut tegu. Adversus solem ne loquiturkindlale faktile pole mõtet vastu valielda. Adversus necessitstem ne dii quidem resistunt vajaduse vastu ei saa isegi jumalad mitte. Aequo animo rahuliku hingege, rahulkult. Aliena vitia in oculis habemus, a tergo nostra sunt võõra silmas näed pindu, enda omas ei märka palkigi. Alter ego teine mina. Amantes (sunt) amantes armastajad on hullumeelsed või pöörased. Amantium ira amoris integratio (est) armastajate viha (või tüli) on armastuse uuenemine. Amici fures temporis sõbrad on aja vargad. Amicitia nisi inter bonos esse non potest sõprus ei saa olla teisiti kui ainult heade inimeteste vahel.
body of commercial law used by merchants throughout Europe during the medieval period. It evolved similar to English common law as a system of custom and best practice, which was enforced through a system of merchant courts along the main trade routes. It functioned as the international law of commerce.[1] It emphasised contractual freedom and alienability of property, while shunning legal technicalities and deciding cases ex aequo et bono. A distinct feature was the reliance by merchants on a legal system developed and administered by them. States or local authorities seldom interfered, and did not interfere a lot in internal domestic trade. Under lex mercatoria, trade flourished and states took in large amounts of taxation. (http://en.wikipedia.org/wiki/Lex_mercatoria) Magdeburgi õigus, Lübecki õigus: Magdeburgi õigus oli keskaegne mandrieuroopa õigusnormide kogumik