pimedus kinni, valgus lahti. Põsed punni, tegutsen sutsu. Ühed mustad mõlemad. Ühed veidrikud mõlemad. Kalju Lepik ,,Eile nägin ma Eestimaad" ,,Eile nägin ma Sindi linna" Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Nägin hurtsikuid, saunasid, Nägin konisid, pudeleid, nägin bagaazi ja paunasid, nägin bomse ja kaabakaid, väljal kivivõsa aunasid väljas pingipeal aelesid - eile nägin ma Eestimaad! eile nägin ma Sindi linna! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Lagunud talumajasid! Lagunenud kutsekooli! Oh kui rammetuid rajasid! Oh jalgu murdvaid kõnniteid! Kadaka-, lepavõsasid! Mürgiseid marjapõõsaid! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Eile nägin ma Eestimaad! Eile nägin ma Sindi linna! Põõsastikud ja võsad kõik Alaealised võsas kõik
Krussis lambad sõid karjamaal. · Üttega väljendatakse lauses seda, kelle poole pöördutakse. Lambad, tulge koju! · Lisandiga iseloomustatakse mingit nimisõna teiste sõnadega. Lambad, krussis loomad, söövad karjamaal. Liht ja liitlause Lihtlauses ei ole korduvaid lauseliikmeid. Lambad sõid karjamaal. Liitlause on lause, mis koosneb kahest või enamast sidesõna või koma abil ühendatud lausest. Lambad sõid karjamaal rohtu ning kitsed aelesid maas. Koondlauses vastab mitu lauseliiget samale küsimusele. Lambad, kitsed, põdrad sõid aasal rohtu. Kes sõid? Rindlauses on osalauses võrdsed. Lambad sõid rohtu, kitsed jooksid mööda karjamaad ja põdrad kaklesid omavahel. Põimlauses on kõrvalause allutatud pealusele. Lambad teadsid, et eemal leidub veel rohtu. Lauseühendid puudu. Kirjavahemärgid: Koondlauses: · Lauseliikmed eraldatakse komadega, kui nende vahel ei ole sidesõnu ja, ning, ehk, ega, või, nii.
tungida. Goswin ise oli, nagu kõk teadsid, vahva mees, aga --olgu see nü ud uhkuse võ mõe ebauskliku kar-tuse päast --ta ei tahtnud ise sepa hi/msate hoopide ette astuda. Sulastel olid osalt mõ ogad, osalt piigid käs, aga neist ei võnud enam kui kaks korraga Villu kallale tungida. Esimesed kaks hakkasid odadega seppa torkima, aga odad purunesid kõe tükideks ja sulased taganesid hirmuga; kaks jägmist, kes mõ okadega väja astusid, aelesid varsti veriselt sepa jalge ees maas. Teised ei tahtnud enam sepa ligi' minna, vaid vibutasid suure julgusega, aga kaugelt sõariistu. Nad oleksid hea meelega räastiku põema pistnud, kui mitte Goswin, kes Maie elu päast kar- 203 tis, neid ei oleks keelanud. Näes, et sel viisil sepast jagu ei saa, andis Goswin salamahti kolmele sulasele käu räastiku tagumisest küjest teed läi raiuda. Villu mäkas jäsku tõsva vihaga kurja nõ ja oleks hea
annaabi.ee 
