enda valikus. Kujund lahtisi allikaid otsima tähendab otsima midagi, mis on tegelikult inimese nina alla koguaeg olemas olnud. Inimene ei oska enne hinnata seda, mis tal on, kui ta sellest ilma jääb. Tihti on vaja terve maailm läbi käia selleks, et sellest aru saada. Kuigi tundub, et mujal on paremad allikad, siis tegelikult on kodus kõige lahtisemad ja ilusamad allikad. 2. Ema Neenu ja Eneken Üüve sümboltegelastena. Ema Neenu sümboliseeris aegumatut ema tegelaskuju. Ta armastas oma poega tohutult, lausa nii palju, et see muutus peaaegu lämmatavaks. Neenu oli Ekke spetsiaalselt üles kasvatanud nii, et too oleks laiskvorst ning vähe maailma näinud. Sel viisil suutis ema teda kodus hoida ja end ikka veel kasulikuna tunda. Vaatamata oma hellale südamele oli tal karm käsi ning ta olu krutskeid täis. Eneken Üüve sümboliseeris ilusat ja mitmeti perfektset naist. Ta oli imekaunis ja südamlik,
Sellepärast pakutakse talle selle pisikesi proove“. Selles seisnebki tema ülesanne siin elus – ükskord tõeni jõuda. Kuid teadmatusest (pimedusest) tõeni (valguseni) jõudmiseks on tal pikk tee käia. – “Öö harfikeeli alles harutatakse lahti. Hommik on järelikult veel hoopis kaugel“. 4. Missuguseid aegumatuid tõdesid sellest luuletusest enda jaoks leidsid? Too välja vähemalt kaks vastavat tsitaati ja analüüsi nende sisu. Luuletuses olid minu jaoks kaks järgmist aegumatut tõde: “Inimloomusel on vahetevahel tarvis oma asendit teisendada, sest kes kaua küürutab, ei suuda end pärast isegi käsu korras sirgeks ajada“. – Inimene ei tohiks oma loomuselt mugavaks muutuda. Tal tuleb elus pidevalt õppida ja sellega kaasneb see, et aeg-ajalt tuleb oma tõekspidamisi muuta, vajadusel ka iseloomuomadusi. Sest ainult “ühte rida ajades“ inimene ei arene. Siia juurde sobib minu meelest väga hästi ka vanasõna: “Vanale koerale juba uusi
somnambuulsed naisfiguurid ja antiikse arhitektuuriga linnakeskkond. Oma maalidel kujutab Delvaux isiklikke kinnisideid ja teda lakkamatult saatvaid mälestuslikke kujundeid, mis on sageli pärit juba tema lapsepõlve ajast. Tema töödes on kombineeritud klassikaline perfektsus, millega kaasneb erootiline ja kohati vaevav või ahastust tekitav atmosfäär. Tema tööde lahutamatuks osaks on paljad naised, kes on kui hüpnotiseeritult veidrates poosides, kuid samal ajal omavad justkui aegumatut ilu. Delvaux ei nimetanud ennast kunagi sürrealistiks, kuid tema maalides on alati kohal olnud ebareaalsus, unenäod ja hallutsinatsionaalsed seisundid. "Magav Veenus" valmis Brüsselis, samal ajal kui Belgia oli Saksamaa poolt okupeeritud ja kui linna pommitati. Selle aja ahastus ja draama kajastub pildil, kuid kuna Delvaux’i lapsepõlv oli rahulik ning ta oli kasvanud üles armastavas perekonnas, on pildil kujutatud Veenust
et elus ei oma kõige suuremat tähtsust vaid silmapaistvad ja hiilgavad asjad või saavutused. Maalil ,,Katused,Napoli" on Thomas Jones kujutanud tagaplaanil uhkeid renessansskirikuid, mis esimestena vaataja pilku köidavad ja nende ette on ta asetanud vana, pehkinud välimusega elumaja. Autor on palju vaeva näinud, et välja tuua pisemadki detailid sellest vaatepildist. Võib mõista, kuidas on kunstnik püüdnud meieni tuua märkamatuks jääva lihtsuse aegumatut väärtust. Samamoodi nagu esmakordselt maali vaadates, unustame ka oma eludes, et lihtsates asjadest peitub ilu ning et ilul on omadus pakkuda tröösti, mida inimestena enesele tunnistades või mitte, siiski alateadlikult otsime. Vahel võib looming inimesele meenutada teatud väärtuste olemasolu ning nende tähtsust selliste sündmuste või asjade kujutamise kaudu, mida elu käigus tihti mõista ei suudeta või ei taheta. 16. sajandil tekkinu ja Koguja raamatu järgi nime saanud
eriti 1920-te, 30-te ja 40-te populaarsete Ameerika poplaulude edust. Ta võis võtta selle perioodi suurte muusikaliheliloojate (Nt. nagu J. Kern, I. Berlin, G. Gershwin, C. Porter ja R. Rodgers) teoseid ja tõlkida neid laule sellisel viisil, mis viis nende taasavastamiseni ja nende jäädavalt klassikapalade hulka arvamiseni. Nii plaatidel kui live-esinemistel, nii filmides, raadios kui televisioonis laulis ta tuntud laule demonstreerides nende aegumatut võlu/ilu. Tuletõrjuja poeg Sinatra jättis abituuriumi aastal kooli pooleli selleks, et teha karjääri muusikas. 1935. aasta septembris esines ta Hoboken Four vokaalgrupi liikmena raadiosaates ,,Major Bowes Original Amateur Hour". Rühm võitis selle raadiovõistluse ja tuuritas koos Bowes`iga. Seejärel sai Sinatra tööd laulva ettekandja ja MC-na New Yorgi Englewoodi Rustic Cabin`is. Ta laulis seal ka 1939. aasta kevadel, kus teda kuulis