seemned." Marri. Mis sa siis kül tead? Jaak. Meie kolmeister ütleb,: ,,Kui keweadel ouna seemned mahha; siis woib igga ühhest seemne üwwast, aegamöda üks puu kaswada, kes maggusad ounad kannab." Siis läksid nemmad kahhekeste kapsta aeda, ja külwasid need seemneüwwad ühte nurka mahha. Ei läinud monda asta möda, siis ollid neist illosad puud kaswanud Jaak olli sel wahheajal moisa aednikkult öppinud, et ouna puud igga kolme asta tagant peawad ümberistutatud sama, kui neist aegsaste ouna tahhetakse, sedda teggi temma, ja aegamöda hakkasid temma puud illosad ouno kandma: said nemmad ommast kuest pudest, suurt hulka ouno. Ühhel süggisel, kui nemmad ouno puist mahha wotsid, ütles Jaak: ,,waat nüüd, eks ep olnud hea, et sa need seemne üwwad ei pnnud nahka? ,,Ja wist! (ütles Marri) Agga eks ep olnud ka hea, et sinna kolis käisid: kus sa nisuggosed head asjad öppisid?"- Üks hea nou, on kullast üllem! Ärra arwa halwaks, mis kaswo satab!
Eesti keelne valgustuskirjandus (18. Saj lõpp 19. Saj algus) 18. Saj euroopas levinud mõtteviis-ratsionaalsem maailmakirjeldus, teoloogilise asemel (Rousseau, Voltaire, Locke, Kant). Pimedast Keskajast väljumine valgustatuse, teadmiste ja hariduse kaudu. Arvelius, Friedrich Gustav, 1753-1806 Üks Kaunis Jutto- ja Öppetusse-Ramat : Söbbra polest, meie maa-laste heaks, ja nendele röömsaks ajawiiteks koggutud ja kokko pandud, kes aegsaste öppiwad luggema. Ludvig von Luce ,,Sarema Juttu Raamat" 1807,1812 Otto Reinhold von Holtz ,,Luggemised Tallorahwa mõistuse ja südame juhhatamiseks 1817 Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine. Poeetika: Enamasti tõlkeline ja mugandatud eesti külanarratiivi sünd, harimatu/rumal talupoeg vs ,,talurahva õnn". Idealistliku kuvandi konstrueerimise katsed.