Kuidas see väljendub ja miks arvab Foucault, et just seksuaalsus ja poliitika toimivad siin käsikäes? Mõelge ka teistele keeludele-tabudele ühiskonnas, mis seotud nt toitumisega. Mis funktsiooni kannavad need? Keeld väljendub tabu määramises, situatsiooni rituaalis või kõneleva subjekti positsioonis. Need keelutüübid moodustavad omavahel võrgu, kus ristumiskohad ja avavused pidevalt muutuvad. Avaldub teatud grammatiliste reeglite kaudu ja aegruumilises kontekstis. Ühtset ja regulaarset seksuaalsuse diskursust ei ole veel loodud, poliitika oma aga küll. Poliitika diskursus on justkui neutraalne element, mille varjus iha ja võimu püüded teostuvad. Diskurust paljastavad aga tema keelud nendega (iha ja võim) seoses, millede eesmärgiks on korrastamine. Ühiskonnas valitsevad keelud toitumisega sõltuvad tavaliselt paljuski situatsiooni rituaalist. Näiteks ei ole lubatud või ei peeta heaks tavaks süüa loengutes, see
armastuse. Poeemide tegevus leiab aset eksootilises tegevuspaigas (idamaad). Puskinit huvitavad Shakespeare, Boriss Godunov, Peeter I, Napoleon, dekabristide liikumine, Euroopa vallutamine Napoleoni poolt Nii ,,Jevgeni Oneginis" kui ka ,,Valges vareses" Kirjandusteose vaatepunkt Kirjandusteose vaatepunkti abil püütakse määratleda jutustamise kohta kas aegruumilises või ideoloogilises plaanis. N. Friedmani vaatepunktide liigitus: 1.Kõiketeadev subjektiivne (kommenteeriv) jutustaja. 2.Kõiketeadev objektiivne jutustaja. 3.Mina kui tunnistaja. 4.Mina kui peategelane. 5.Valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust mitme tegelase kaudu. 6.Puhtakujuline valiv vaatepunkt:lugeja tajub jutustust ühe tegelase kaudu. 7.Kaameravaatepunkt: lugejale esitatakse elupilte nii, nagu fikseerija ees mööda kulgevad. M