Salvestavate laserketaste peamiseks probleemiks on salvestamise keerukus ja tundlikkus vigade suhtes: andmeid tuleb salvestamise ajal, anda seadmele ühtlase voona. st. kirjutamise ajal ei tohiks töötada ekraanisäästjad, ning muud taustprogrammid. Vastasel juhul muutub kirjutatav plaat kasutuskõlbmatuks. Selleks, et tagada ühtlast andmevoogu, on kasutusel mitmed meetodid, üheks neist on mälupuhvri kasutamine, teiseks kogu lähteinfo eelnevalt kõvakettale kirjutamine. Pauside ja aeglustuste tasandamiseks on olemas puhver, see on üsna väike ja selle tühjakssaamisel muutub ketas tavaliselt kõlbmatuks. Mida kiiremini kirjutamine toimub, seda suurem peab olema sissetulev andmevoog, ning seda suurem on oht ketta vigaselt kirjutamises. Seadme soetamisel tuleks arvestada, et kõige vähem veatundlikud on SCSI liidesega süsteemid. Eristatakse kahte salvestusviisi: ühe ja multisessioonilist. Iga sessiooni kirjutamise jooksul, peab info kulgema pidevalt
kirjutamise ajal ei tohiks töötada ekraanisäästjad, ning muud taustprogrammid. Vastasel juhul muutub kirjutatav plaat kasutuskõlbmatuks. Antud fakti tuleks silmas pidada eriti vanematel seadmetel. Selleks, et tagada ühtlast andmevoogu, on kasutusel mitmed meetodid, üheks neist on mälupuhvri kasutamine, teiseks aga kogu lähteinfo eelnevalt kõvakettale kirjutamine e. tehakse diskimage-fail (ei loeta otse teiselt plaadilt). Pauside ja aeglustuste tasandamiseks on küll olemas puhver, kuid see on üsna väike ja selle tühjakssaamisel (buffer underrun, puhvri alatäitumine) muutub ketas tavaliselt kõlbmatuks. Mida kiiremini kirjutamine toimub, seda suurem peab olema sissetulev andmevoog, ning seda suurem on oht ketta vigaselt kirjutamises. Eristatakse kahte salvestusviisi: ühe ja multisessioonilist. Iga sessiooni kirjutamise jooksul, peab info kulgema pidevalt. Iga sessiooni kirjeldamine võtab CD-l ruumi umbes 13 MB. See
annaabi.ee 
