kõrgem on to, seda kiiremini kulgeb 3Fe + 2O2 + to Fe3O4. Metalli aatomid oksü- deeruvad ja hapnik redutseerub. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused on metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga). Korrosiooni aeglustite kasutamine. KORROSIOONI TÕRJE VÕIMALUSED Metalli kaitsmine teise metalli kihiga Metalli pind kaetakse korrosioonikindlama metalliga. Kaitsekiht tekitatakse elektrolüütiliselt (kroomimine, hõbetamine, nikeldamine, kuldamine, tinatamine, tsinkimine) või pihustamisel (alumineerimine). Tsinkimine Tööstuslikult on tsinkimine kõige odavam tõhus korrosioonikaitse meetod. Sõltuvalt metoodikast on rakendusel elektrivool jõuga kas 100 või 70 A, ning voltaaz
· Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine
lähedus ja tänavate soolatamine. Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine) 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga) 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga - protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall) 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest Aheraine on koos maavaraga kaevandatavad kivimid ja mineraalid, mis pole antud kaevanduse kontekstis maavarad ning on seetõttu majanduslikult kasutud. Aheraine eraldatakse kaevandatavast maagist või toormest rikastamise käigus. Aheraine ladustatakse tavaliselt aherainemägedena või aherainepuistangutena. Vähesed metallid esinevad looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest - metalli ühend mingi teise elemendiga.
· Lisanditega metall korrodeerub kiiremini kui puhas metall. · Korrosiooni tõrje võimalused: 1) metalli isoleerimine väliskeskkonnast (värvimine, lakkimine, kaitsva oksiidikihi tekitamine), 2) metalli kaitsmine teise metalli kihiga (nikeldamine, kroomimine, katmine tsingi või tinaga), 3) elektrokeemiline kaitse (kaitstava metalli ühendamine aktiivsema metalliga protektor, siis oksüdeerub aktiivsem metall), 4) korrosiooni aeglustite kasutamine. 2. Metallide saamine ühenditest · Vähesed metallid looduses ehedalt. Enamik metalle saadakse maakidest metalli ühend mingi teise elemendiga. Fe2O3 pruun ja punane rauamaak, Fe3O4 magnetiit, FeS2 püriit, Al2O3, SnO2, Cu2S, NaCl, KCl, CaCO3, MgCO3, BaSO4. · Maagi töötlemise põhietapid: 1) peenestamine ja rikastamine (maagis sisalduvate ainete füüsikaliste omaduste ärakasutamine kulla kättesaamine
lähtetuuma spontaanne lagunemine kaheks laengult ja massilt võrreldavaks tütartuumaks. Spontaanne lagunemine on põhjustatud prootonite vahel valitsevast väga tugevast elektrostaatilisest tõukumisest, mistõttu suure prootoniarvuga tuumad muutuvad äärmiselt ebastabiilseks. Energia eralduse aeg: 33% > 1 minutiga, 60% > 1h, 75% > 1 ööpäev. Reaktori jääkenergiaeraldus. 7% reaktori töövõimsuset. 6. Neutronite aeglustamine. Aeglustite omadused. Neutronite eluiga. Aeglusti on aine, mis aeglustab kütusetuumade lõhustumises tekkivaid kiireid neutroneid ja muudab nad sellega efektiivsemateks ahelreaktsiooni tekitajateks. Kõige rohkem kasutatakse tavalist vett, kuid ka rasket vett (D2O) ja grafiiti. Neutronite aeglustumine: 1) elastsete kokkupõrgetega (kahe neutroni vahel) ΔEmax = E1-E2 = 4AE1/(A+1)2 (max energia laupkokkupõrkel) 2) mitteelastne kokkupõrge Kihis dx N (tuumade arv ruutmeetris): -sigma fii Ndx = dI
· väiksempidurdusmüra · suhteliseltpüsivkarakteristik Puudused: · klotsidehõõrdkatetelühemkasutusiga · suuremadsoetus- jakasutuskulud 88. Pidurdusjõutegur pidurdusjõ ud pidurdusjõutegur = rakendusjõud 89. Retarderi (aeglusti) tüübid ja otstarve Primaaraeglustid ja sekundaaraeglustid Aeglustite tarindus: Tänapäevaaeglustitel on kakstarinduslikkukontseptsiooni · hüdrodünaamilineaeglusti · elektrodünamilineaeglusti Otstarve: Aeglustileiabjärjestrohkemkasutamistveoki teljabussidel, kuitäiendavkulumiskindelpidurisüsteem. · Seadustenõuded on pareminitäidetud; · Sõidukiaktiivneohutus on parem; · sõidupidurikoormus on väiksem; · suuremkeskminesõidukiirus;
annaabi.ee 
