k- Neutronite paljunemistegur kui k>=1, siis neutronite arv ajas kas suureneb või jääb samaks ja ahelreaktsioon toimub. Kui k<1, siis neutronite arv ajas väheneb ja ahelreaktsiooni ei toimu Neutronite paljunemistegur oleneb suurustest- 1. Soojuslike neutronite arvust, mis põhjustavad uute 235U tuumade lõhustumise ahelreaktsiooni järgmises lülis 2. Tõenäosusest, et vabanenud neutronid ei neeldu 238U tuumades 3. Tõenäosusest, et neutronid ei neeldu aeglustis- grafiidi puhul p=0,84 4. Tõenäosus, et neutronid ei välju lõhustuvast ainest. See sõltub lühustauva aine mõõtmetest ja suureneb koos mõõtmete suurenemisega. KILDTUUM moodustub tuuma deformatsiooni lõpptulemusena, neutronite ülejääk TUUMAREAKTOR Juhtvardad neutroneid neelav materjal, kas tuumareaktor töötab või mitte, kasut. kaadmiumi või boori Tuumkütus kasut. uraani või pentooniumi Aeglusti - kasut. grafiiti või rasket vett
Tuumaenergeetika erineb oluliselt teistest energia saamise viisidest. Tuumaenergiat loetakse säästvaks, sest energia tootmise protsessis ei eraldu CO 2. 4 2. Kuidas tuumaenergia tekib? Tuumaelektrijaamades kasutatakse ära tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Reaktoris luuakse tuumaenergia tootmiseks kontrollitud ahelreaktsioon, kus energia vabaneb soojusena s t, et neutronid neelduvad kütusevarrastes, aeglustis ja reaktori muudes osades, andes neile ära oma energia, mis muundub soojuseks. Eralduvat soojust rakendatakse vee kuumutamiseks ja auru tekitamiseks. Auru abil pannakse tööle elektrienergia tootmiseks kasutatavad turbogeneraatorid. [4] Kontrollitud ahelreaktsiooni käigus pommitatakse suure massiarvuga tuumi aeglustatud neutronitega, protsessi tulemusel liitub neutron tuumaga põhjustades viimase ergastatud oleku.
veele-veeaurule. Aurugeneraatorist väljub kuiv küllastunud aur rõhuga 65 70 baari. Turbiini siseneb küllastunud aur. Tuumakütuseks on 34% U-235 sisaldav uraanioksiid- UO 2. Tuuma- kütus on reaktori aktiivtsoonis tsirkooniumi sulamist torudes tablettide kujul. Tuumakütuse ümberpaigutamine ja uue kütuse lisamine toimub tavaliselt korra aastas. Tuumareaktori reguleerimine toimub vedelreguleerimisega, kus reaktori jahutusvees-aeglustis lahustatakse boorhapet. Jooksev võimsuse reguleerimine toimub aktiivtsooni juhitavate boori sisalduvate varrastega. Tuumareaktor ja aurugeneraatorid on ümbritsetud kaitsekupliga, mis avarii korral väldib radioaktiivsete heitmete sattumise ümbruskonda. Tingituna turbiini siseneva auru madalatest parameetritest on tsükli kasutegur 30 33%. Võrreldes sama võimsusega fossiilkütusel töötava elektrijaamaga on jahutusvee kulu oluliselt suurem.