ja hiina suhete normaliseerumisega 1971/72 . 1972 ja hiljem saab rääkida teistsugusest hiina suhtumisest muu muuilmariikidest. Hiinas endas aga seisab ees kultuurirevolutsiooni järgse perioodi üleelamine ja hiina satub normaalsetele välis ja sisepoliitiliste reeglite käitumise juurde tagasi 1979-81, kus võime rääkida hiinas uuest generatsioonist. esimene generatsiooniks peavad mehi, kes olid võüimul koos mao zedungiga 1949- teine gen. olid mao zedungi aeglsed tegeleased, Deng Xiao-ping, kes oli üks neist, kes kultuurirevolutsiooni käigus maha võeti. ta suri 1997, tema viis hiina kapitalistlikule teele, ta mõtles välja kaadri kujundamise ja paigutamise süsteemi ja need kes jõudsid pensioniikka ei pidanud võimult lahkuma, kes olid võimelised, läksid vanurite komiteesse, tema ise oli kuni 1993 hiina rahvaarmee sõjalise nõukogu esimees, tema võim algas 1979/81- Kolmas gener. juht oli Jiang Zemin, kes tuli võimule -2003 neljas gener
Tähendavad. Nad tajuvad, kui inimesi koheldakse kui "objekte" läbi rütmide, mida neil esitatda palutakse (või kästakse). Hingamisrütm annab tevet tunnetest, orgaaniline rütm "kõneleb" tervislikust funktsioneerimisest jne. ARBITRARY rütm "kõneleb" liikuvatest objektidest. EFFORT rütm "kõneleb" inimestest, kel on mingi kavatsus (intention), MEETRILINE rütm, millele tantsijad toetuvad "kõneleb" tantsijate muusikast sõltumisest. Aeglsed (slow motion) liikumised, aeglane liikumise AJASTAMINE astub vastuollu reaalsusega, "kõneldes" unenäolisusest, usitamisest Aeglamne liikumise ajastamine avab detaile disproportsionaalselt. Kõik need tähendused on potensiaalselt rütmis sees, iseasi, kas tantsija neid TAJUB ja KASUTAB? DÜNAAMILISED KVALITEEDID on nagu värvid, tähenduslikud "motion-factors", mis esindavad või illustreerivad psüühe funktsioneerimist, sest kui me kuidagimoodi
rõhutatakse korrektset kujutlust kogu karjutuse üksikosadest (üksikud faasid ja nende piirasendid) ning nende järjestikkusest. Kujutluse tekkimisel suudab õpilane näiteks kinogrammi kaadrid õigesse ritta seada ja seda põhjendada. Motoorne kujutlus tugineb õigetele liigutusaistingutele igast liigutusest ja piirasendist. Nende korrektsele kujunemisele aitab kaasa liigutuste sooritamine koos selle samaaegse sõnalise kirjeldamisega. Uue õppimisel on õpilaste liigutused aeglsed, sest neid juhitakse ja suunatakse teadvuse tasandil. Uue õppimiseks vajalik info (piltlik ja sõnaline) saadakse nägemise ja kuulmise teel. Teadvustatud juhtimine on võimalik teatud liigutuste kiiruse piirini. Õpitu täiustamisel ja oskuse tekkel läheb liigutuste juhtimine kiiremale moodusele – lihastest ja liigestest saabuvale tunnetusele. See toimub otse, ilma teadvuse osavõtuta (alateadvuse tasemel e. automaatselt) ja oluliselt kiiremini. Kui liigutuse kestus väheneb veelgi (näit