seemnesarjades, rasvkoes, RBCs, kilpnäärmes. (minimaalne lihastes) Hingamisahel. Hingamisahel on üks elektronide transpordiahel bio-oksüdatsioonis. Põhiroll on ATP tootmine. Häired töös on kriitilised ja organismile fataalsed. Hingamisahelas on ülioluline hapniku olemasolu. Keskkonnafaktorite mõju taime hingamisele. Kõige aktiivsemad hingavad taime noored koed ja organid. Kõrgematel taimedel hingavad intensiivsemalt õied, aeglaseimalt seemned. Hingamine on võimalik vaid kk tingimustes, kus saavad esineda protoplasma. Üks tähtsamaid hingamist mõjutavaid faktoreid on temperatuur. T tõustes hingamine intensiivistub. 50-60 kraadi juures hapniku neelamine vähenem ja taim sureb. III ORGANISMI AJALINE MUUTUMINE. Kasvu ja arengu môiste erinevus. Kasv – taime või tema organite mõõtmete pöördumatu suurenemine.
Hingamisel toimub mitmesuguste ainete teisendamine. Hingamine seob kogu raku metabolismi ühtseks tervikuks. Hingamine tuingib raku koostisainete uuendamise. Hingamine on universaalne protsess mis toimib kõigil elusorganismidel surmani. 2. Taime hingamise sôltuvus keskkonnateguritest ja organismi iseärasustest. Kõige aktiivsemalt hingavad taime noored koed ja organid. Kõrgematel taimedel hingavad intensiivsemalt õied, aeglaseimalt seemned. Hingamine on võimalik vaid kk tingimustes, kus saavad esineda protoplasma. Üks tähtsamaid hingamist mõjutavaid faktoreid on temperatuur. T tõustes hingamine intensiivistub. 50-60 kraadi juures hapmiku neelamine väheneb ja taim sureb. Alumine temp piir on alla -10kraadi. Talvituvatel taimedel on hingamine märgatav veel alla 25külmakraadi. Hingamise intensiivsus sõltub ka temp kõikumisest. Samuti sõltub hingamine
annaabi.ee 
