lohe: kõige suuremad pead on vähemalt seni olnud tele-, raadio- ja trükireklaam“, millega ta näitab, et turundus tuleb meile vastu igal sammul ja raske on seda oma elust välja juurida. Vanemad metafoorid on pärit inimese elukeskkonnast, kuhu kuulusid ühe osana talutööd. Vanematest metafooridest kasutab Kasak metafoore nagu „süües kasvab isu“ ja „hirmul on suured silmad“, mis olid kasutuses ammustest aegedest. Sageli haarab metafooriline väljendus kogu lauset, lausete rühmi, vahel isegi kogu teost (Aava ja Salumäe). Siinkohal on hea näide Kasaku lõik: „Süües kasvab isu ja mõnikord juhtub, et alkoholitootjatele ei piisa sellest, et müüdav kaup on ise juba väga atraktiivne ning justkui kärbselint enam enda küljest lahti ei lase. Et isu täita, soovivad tootjad, et rohkem tegelasi nende kraami prooviks, ja lausa meelitavad kärbseid lindi äärde. Inimkärbeste
mürgisuhtes.Leemet viskab siili metsa ja tänutäheks kutsub Ints uue sõbra endale külla. Nii lähevadki uued sõbrad rästikute koopasse,kus poiss kohtub ussikuningaga,kel on kroon peas.Ussikuningaid on vähe aga koopas on palju madusid.Urus räägitakse möödunud aegedest ja kuidas ussisünad on väljasuremas. Ja jõuavad tõde,tõdemusele,et inimesed on kui siilid kel seljas raudrüüd. Leemet tutvustab oma uut sõpra ka onule ja Pärtile.Ent Pärtel oskab ainult trafaretseid sõnu,mis tõttu ainult onu,Pärtel saavad Intsuga suuri jutte rääkida
annaabi.ee 
