Rakendusbotaanika Igal teemal näiteliigid. Nimeandmine,võimu kehtestamine. Põine mänd hong? Pedak n teget mändadega = mänd. Pärn on niinepuu. Raudrohuga raviti lõikehaava. Loeng 2 Haavad,kased,mänd,kuusk... Saar laialehstest kõige suurema pindalaga. Saart oli üle1% kümme aastat tagasi nüüd mingi 0, midagi. Tamm (ka laialehine) tammikuid nigi 1% ,eelkõige Lääne-eestis vähesmal määral lõun- aeestis. Enamus puisniidud palgitammikuid eestis nagu ei olegi. Kõige võimsamad olid Koongas, nüüd kaitse all. Pigem viljakate alade puu. Jalakas- eestis on veel arvestataval hulgal. Pärn- jalakaga samal hulgal, alla 1%. Lastes metsal arededa või muutuda pärnametsaks. Vaher vaid hektarites,pole % enam võimalik määrata. Tihe eramaadel. Pöök- pm leidub parkides. Metsapuud ammendatud ( edasi mitte ,,päris puud, alusmetsa puud, lisapuud") Paju- ei ole mets, vaid põõsastikud
Ka seal domineerisid vasakpoolsed tegelased. Esimeheks oli Luntšin ja tooni andsid ka venelased. 3 venelase kohta 2 eestlast. Ka seal oli vabatahtlik Tallinna miilits. Kubernerid kõrvaldati töölt. Kubermangu komissaarid määrati asemele, need olid kubermangude linnade linnapead, õnneks eestlased. Tallinna linnapea oli nt Jaan Poska, Liivimaal aga lätlane Rastas. Poska võimuletulek meeldis kõigile. Võimu üleminek venelastelt eestlastele. Algas maakondlikul tasandil Põhj-aEestis nimetas Poska ametisse maakonna komissaarid ja miilitsaülemad. Nad koondasid kogu võimu maakonnas enda kätte ja need olid ainult eestlased Vene ametnikke vallandati üsna palju, pikema aja vältel. Nad asendati eestlastega. See oli üsna märkamatu, massilist vallandamist aset ei leitud. Kohalikes omavalitsustes oli nkn eestlased. Linnavalitsused, mis muidu olid baltisakslaste käes, läksid samuti eestlaste kätte üsna ebaseaduslikut
annaabi.ee 
