Omal ajal andis Hollandis mõni inimene kogu oma rahakoti ja omandi selle eest, et saada mõned ihaldatud lillesibulad. Ühe tulbisibula eest küsiti fantastilisi hindu, kuhu oli sisse arvestatud ka transpordi- ja ööbimiskulud. 1637. aastal maksti isegi 10 000 kuldnat ühe tulbisibula eest, mis on võrdväärne Amsterdami kanali äärse uhke härrasmajaga. Aga õitsvale ärile tulbisibulatega tuli lõpp, kui hinnatõusule astusid vahele Hollandi ja Frieslandi valitsus koos aednikega. Lillesibul, mis oli paljude aastate jooksul kättesaadav vaid aadlile, leidis nüüd tee ka lihtrahva aedadesse. Hollandi sibullillede kasvatajad aretasid juurde üha uusi tulbisorte. 1.3.2 Veskid Sada aastat tagasi oli Hollandil mitte vähem kui 10 000 tegevuses olevat Joonis 3 Tulbid ja veski Hollandis veskit. Veskid jahvatasid teravilja, saagisid puid ning kontrollisid veetaset riigis. Kahjuks hävitasid tulekahjud,
Avenüüd lähtusid kiirtena - seda kujundit nim hanejalaks (patte d'oie); keskmisel kiirel oli kanal. Need andsid aiale selge barokse joone (G. London, H. Wise). Kesktelge rõhutab kanal puuderidade vahel. Rajati ka suur labürint. Suur osa pargist jäeti "looduspargiks" - the Wilderness. Montacute, Somersetshire (1588-1601): parimaid näiteid Elizabethi-aegsest aiast. Renessanss. Inglismaale saabus ülalkirjeldatud barokilaine Hollandist - 17. saj lõpuosas - koos Hollandist pärit aednikega ning väikesemõõduline, regulaarne, samuti topiaariumi soosiv väikekodanlik stiil sai üpris valdavaks (hollandi aedade stiilist tol ajal on juttu järgmises peatükis). Hollandi aia propageerimisega tegeles Madalmaades diplomaadina tegutsenud Sir William Temple, kes oma paljudes esseedes imetles hollandi aiakunsti. Barokiajal valitsesid Inglismaal kuninganna Mary ja tema vend William (1688-?), kuninganna Anne (1702-1714) ja Georg I (1714-27).
annaabi.ee 
