Ei tohtinud olla ühtegi vägivalla stseeni. Värsimõõdux oli alexandriin, ei esinenud proosakõnet, ei olnud midagi fantastilist ega väljamõeldut. Näidendis pidi olema 5 vaatust. 2. Moliere'i elu ja looming Moliere (1622-1673) Klassitsistliku Prantsusmaa üks suuremaid komöödiakirjanikke oli Jean-Baptiste Poquelin ehk MOLIÉRE. Ta tundis juba varasest peale huvi teatri vastu. Loobus ntks advokaadiametist ja muudest kõrgematest kohtadest, mida ta isa talle soovis. Ta asutas Pariisis teatritrupi. Kuid ebaõnnestus ja suundus 1646. aastal Lõuna-Prantsusmaale ja seal rännati ringi. Saadi kogemusi ja saati küpseteks ning 1658.aastal, Pariisi naasmise järel, lavastati lühinäidend ,,Naeruväärsed eputised". Seda saatis menu. Järgmiste komöödiatega vihastas ta vaimulikud ja vanameelsed välja. 5 aasta pärast sai ta sisiki lavale tuua näidendi ,,Tartuffe"
aastat, puudub võimalus karistuse asendamiseks üldkasuliku tööga. Eriarvamus: KarS § 56 lg 1 süü asjaolud. Ei tähenda, et karistuse põhjendamine on täielikult seotud § 56 lg 1 sätestatuga. Pluss see, et tehtud karistust saab asendada ja tehtud karistus on ju vähendatud karistus. 1/3 vähendamine ei käi süü järgi, vaid on menetluslik tegevus ja see ei vähenda tema süüd. 4. Tsivilisti kombed Advokaadiametist prokuratuuri tööle tulnud H on kriminaalasja kohtusse saatnud üldmenetluses arutamiseks. Asja arutamise alguspäevaks on planeeritud kolme tunnistaja asemel kohtusse ilmunud vaid üks, kes aga annab H arvates veenvaid ütlusi kuriteo kohta. Kui tunnistaja ristküsitlus on lõpetatud, tõusebki H püsti ja teeb kohtule ettepaneku: "Austatud kohus, prokuratuur on seisukohal, et süüdistus on juba praegu täiel määral tõendamist leidnud, kuid prokuratuuril on veel kaks tunnistajat, kes