Ooper Itaalias Impressaario juhtis Itaalia ooperiteatrit, üüris teatrit, määrata ametisse lauljad, ostis heliloojalt ooperi, ülesandeks avaldada oma etendusega publikule muljet. Pärast seda, kui helilooja oli oma teose ära müünud, ei olnud tal sellele enam autoriõigusi. Itaalias esitati etendusi kolmel hooajal. Need pandi paika kirikukalendri järgi. Esimene hooaeg oli sügisest advendini. Teine hooaeg oli kolmekuningapäevast kuni paastuajani. Siis oli kõige tegusam aeg. Kolmas hooaeg oli ülestõusmispühadest kuni suveni. Ooperit esitati seeriatena ehk nii kaua kuni publikut jätkus. Igal hooajal olid uued näitegrupid. Ainult kõige paremad jäid püsima järgmiseks hooajaks. Helilooja sai oma tasu kätte siis, kui etendust oli esitatud kolm korda. Juhul, kui esimene etendus ebaõnnestus, jäi helilooja rahast ilma. Põhjused, miks etendused võisid ebaõnnestuda:
sajandi põhi zanr. Publiku huvi oli tohutu. Ooperi pealinnaks oli Pariis, kus olid kõige paremad tingimused ooperite ettekandmiseks. Ooperite ainestik pärines antiikajaloost ja mütoloogiast. Tunti huvi ajaloo, looduse ja inimtunnete vastu. Oopereid kirjutti tellumustööna. 1. Itaalia ooper. Impressrio osatab teatri, koostab trupi ja tellib ooperi.Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega ehk stagione´t, mis kujunesid välja 17.sajandi teisel poolel. Need olis sügisest kuni advendini, kolmekuningapäevast kuni paastuajani ning kolmas pärast ülestõusmispühi kuni suveni. Impressaari ei pruukinud heliloojale raha maksta, kui etendus kukkus läbi. Bel canto- kauni meloodiaga virtuoosne laulmisstiil. Oopereidkirjutati ja lavastati 2-3 nädalat. Nais peategelane oli habras, õrn, süütu 2. Prantsusmaa ooper. Pariisis oli rahvusvaheline ooperikeskus. Sajandi esimesel poolel
Mozarti-aegsed kuulsad o.b autorid olid ka Paisiello (,,Sevilla habemeajaja" 1782, hiljem 19. sajandil kirjutas samal ainestikul Rossini) ja Cimarosa (,,Salaabielu" 1795). Itaalia teatrikorraldusest Itaalias juhtis teatritruppi impressaario, kes üüris enda käsutusse teatri, koostas trupi ja tellis ooperid. Itaalias on aasta jooksul kolm hooaega e. stagione't. Need kujunesid välja juba 17. sajandi teisel poolel, vastavalt kirikukalendrile: esimene oli sügisest kuni advendini, teine algas pärast Kolmekuningapäeva ja kestis kuni paastuajani siia langes ka karnevaliaeg, kus oli mitmesuguseid pidustusi, sealhulgas ka ooperietendusi, oli eriti rohkelt. Kolmas algas pärast 15 Ülestõusmispühi ja kestis suveni. Igaks stagione'ks pandi kokku uus trupp (eriti häid lauljaid taheti muidugi edasi endale hoida, seda ka järjest suurenevate honoraride abil)
annaabi.ee 
